Ärkasime üles akna klirina peale, täpselt selline tunne, et õues möllab tõsine torm..ja just seda see oligi, meeeeletu tuul ja lumetuisk..naiss. Siiamaani päevad läbi sillerdav päike oligi juba liiga hea, et tõsi olla:S Aga midagi teha ei olnud, edasi tuli ju 
liikuda. Puder kõhus, kotid selga, hopps suuskadele ning valmis trippima oma järgmisse sihtpunkti. Distants oli küll lühike, aga see-eest lumetormine ja küllllm. Jõudes väiksesse shelterisse, kinnitasime vähe kõhtu ja otsustasime suusad tänaseks nurka visata ning alustada lumekoobaste ja –iglude ehitamisega, et ööseks vähegi peavarju saada! Koobaste kraapimine võttis selja täitsatäitsa märjaks, iglu ehitamine oli rohkem selline tehniline – lumetükkide lõikamine ja kokkusobitamine. 
Kui lume loopimisest villand sai, läksin v
ahetasin kellegi välja ja sain keha maha jahutada iglu kokku klopsides. Vaffa, et mul nüüd mõlemas käsi 
valge:P:P Minuga suusamatkale minnes lageda taeva alla vast ei jää:)
Esimese „lumeöö“ otsustasin veeta koopas..no minepekki, mul pole vist kunagi niiii külm olnud – AINULT skiunderweariga magamiskoti sisse minna oli vist natuke ülepakutud. Nii ma siis pakkisin end keset ööd sisse nagu kubujuss, kõikvõimalike riietega mis mul veel võtta oli, IKKKKA oli külm..No magage ise perse vastu lund:D Jääb nagu saunalaval naks ja naks kinni:D Üldiselt tavaliselt mulle öö meeldib, et nohh saab magada ja värki, end välja puhata exole, aga kuna siis oli asi magamisest kaugel, siis vaatasin nagu lollakas iga tunni aja tagant kella ja ootasin hommikut nagu issanda õnnistust. Ja kui ta siis tuli, no täpppselt selline õnnis tunne oli nagu jõulude aeg, kui jõuluvana pika pika ootamse peale siis lõpuks saabub:D Ma ei osanud kuhu joosta või mida teha..aga sealt koopast ma igatahes välja jooksin:D Aga ikkagi oli äge, üliägeeeee:):)
liikuda. Puder kõhus, kotid selga, hopps suuskadele ning valmis trippima oma järgmisse sihtpunkti. Distants oli küll lühike, aga see-eest lumetormine ja küllllm. Jõudes väiksesse shelterisse, kinnitasime vähe kõhtu ja otsustasime suusad tänaseks nurka visata ning alustada lumekoobaste ja –iglude ehitamisega, et ööseks vähegi peavarju saada! Koobaste kraapimine võttis selja täitsatäitsa märjaks, iglu ehitamine oli rohkem selline tehniline – lumetükkide lõikamine ja kokkusobitamine. 
Kui lume loopimisest villand sai, läksin v
ahetasin kellegi välja ja sain keha maha jahutada iglu kokku klopsides. Vaffa, et mul nüüd mõlemas käsi 
valge:P:P Minuga suusamatkale minnes lageda taeva alla vast ei jää:)Esimese „lumeöö“ otsustasin veeta koopas..no minepekki, mul pole vist kunagi niiii külm olnud – AINULT skiunderweariga magamiskoti sisse minna oli vist natuke ülepakutud. Nii ma siis pakkisin end keset ööd sisse nagu kubujuss, kõikvõimalike riietega mis mul veel võtta oli, IKKKKA oli külm..No magage ise perse vastu lund:D Jääb nagu saunalaval naks ja naks kinni:D Üldiselt tavaliselt mulle öö meeldib, et nohh saab magada ja värki, end välja puhata exole, aga kuna siis oli asi magamisest kaugel, siis vaatasin nagu lollakas iga tunni aja tagant kella ja ootasin hommikut nagu issanda õnnistust. Ja kui ta siis tuli, no täpppselt selline õnnis tunne oli nagu jõulude aeg, kui jõuluvana pika pika ootamse peale siis lõpuks saabub:D Ma ei osanud kuhu joosta või mida teha..aga sealt koopast ma igatahes välja jooksin:D Aga ikkagi oli äge, üliägeeeee:):)
0 kommentaari:
Postita kommentaar