Jaiiiiiiiii, ja siit ta siis tuleb lõpuks. Lähme ajas tagasi, Norrasse siis nimelt..
Et nüüd ma siis tulen meie Norra tripi juurde tagasi ja püüan kirja panna kõik ägeda, mis juhtus. Kurja, siis ma pean ju kõikkõik siia kirja panema, sest meil aind ägedat juhtuski ju:D
Ooolraidi, oma pisikeses ajusopis sobrades ja minnes ajas rohkem kui nädal tagasi reedesesse päeva, meenub mulle esimese asjana buss, mis peale õhtusööki kooli eete sõitis, et meid koos kodinatega peale võtta ja Norra mägede poole ajama panna. Minul oli ju otseloomulikult sinna bussi kõige rohkem kiire..sest tuli meil ju oma 6h või rohkemgi veel seal magada..ja ma mitte ei kavatsenudkiii neid tunde seal kuidagi krõnksus mööda saata – niiet terve tagumine rida oli Liisu poolt hõivatud, mõnusmõnus:P Hea algus reisile;) Läätsed silmast, klapid kõrva ja bjuutusliip võis alata! Järsku kuulsin kedagi väga kõva häälega rääkimas, mõeldes endamisi on see nüüd siis unes või ilmsi. Silmad avades oli see ikka ilmsi, mhm, Johnny oli haaranud mikrofoni, et teatada meile saabumisest Göteborgi. Ja nagu arvata võite, ootas meid ees sõit ferryga. Kuna oli öö ja uneaeg jäi kuidagi üüratuks, siis jepp, paadis sai seda siis täiendatud. Aga pidime me seda tegema põrandal, sest muidugi, naised ju daaaah, sadakorda oli vaja ju vetsus uimerdada, selle ajaga võeti kõik diivanikohad ära. Seega tuli ärgata väikse seljavalu ja kange kaelaga. Naiss:D Aga pold midagi, kargud alla ja bussi poole ajama, sest teadsin, mis mind seal ees ootab – soe plee ja terrrrve rida toole, kus peal ma end täiiiesti välja sain sirutada ja rohkemgi veel! Niiet veel natuke bussisõitu ja kui nüüüüüd luugid avasime, ei uskunud me oma silmi..kõikjal oli LUMI, LUMIIIIIIII..täpselt selline tunne oli nagu poleks elusees lund näind..niii laheeee:D See maastik, need mäed..Mõistsin, et olen õiges kohas:)
Lõunaks olime oma esimeses
peatuspaigas..Pakkisime suusad ja kotid kuuri alla ning jooksime uudistama oma kahe esimese öö magamiskohta. Cosy ulualune, vooditega ja puha =) Endile asemed leidnud, ei jäänud muud üle kui suusad alla, vaha peale ja lumele. Esimesel päeval oli nö sisse elamine – tehnika õppimine jne, sest no olgem ausad, mõni taanlane oli alles esimest korda suuskadel..meile eestlastele tundus see natuke naljakas, aga hakkama said kõik ja päris äpu polnud keegi, et no üldse suuskadel ei püsind:D Meid oli jaotatud 3ks grupiks, seega said kõik rohkem tähelepanu, sest lisaks Johnnyle ja Michaelile olid meil veel 2 nägusat giidi Taanist ja 1 Norrast! Minu esimene päev suuskadel ei lõppend kahjuks nii hästi kui see algas, ma ikka oskan nohh, JÄLLE..Nimelt tunni lõpus downhilli tehes suutsin ma kukkudes parema jala hüppeliigese välja väänata, naiss! Asi oli natuke halvem, kui algul arvasime, sest jala peale toetuda oli valus ja mind pidi tuppa lausa tassima:S Ja nii ma siis 
lamasin seal, samal ajal kui teised õues süüa tegid ja lõkke ääres jutustasid..täiiiestiii abitu tunne oli :S Mulle toodi voodisse süüa nagu halvatule, õudne! Ma vihkan vigastusi, vihkan tegevusetust, vihkan niisama voodis lamasklemist, vihkanvihkanvihkan!!
Õnneks tulid kõik pärast tuppa, et teha päevakokkuvõtteid – kõigepealt arutasime päevast suusatundi, giidid jäid täitsa rahule meiega:) Ja söögitegemisega ka probleeme ei tekkinud – kõik grupid said lõkke üles ning edasine oli juba käkitegu..sest kui tuli üleval, siis pasta keetmisega saab vast igaüks hakkama ma arvan:) Sai veel lauldud mõned laulud ja mängitud mõned mängud, aga ega muuks meid ei jätkunudki enam..kell lõi 22.00 ja kõik magasid juba. Nunnu kaspole:)
Et nüüd ma siis tulen meie Norra tripi juurde tagasi ja püüan kirja panna kõik ägeda, mis juhtus. Kurja, siis ma pean ju kõikkõik siia kirja panema, sest meil aind ägedat juhtuski ju:D
Ooolraidi, oma pisikeses ajusopis sobrades ja minnes ajas rohkem kui nädal tagasi reedesesse päeva, meenub mulle esimese asjana buss, mis peale õhtusööki kooli eete sõitis, et meid koos kodinatega peale võtta ja Norra mägede poole ajama panna. Minul oli ju otseloomulikult sinna bussi kõige rohkem kiire..sest tuli meil ju oma 6h või rohkemgi veel seal magada..ja ma mitte ei kavatsenudkiii neid tunde seal kuidagi krõnksus mööda saata – niiet terve tagumine rida oli Liisu poolt hõivatud, mõnusmõnus:P Hea algus reisile;) Läätsed silmast, klapid kõrva ja bjuutusliip võis alata! Järsku kuulsin kedagi väga kõva häälega rääkimas, mõeldes endamisi on see nüüd siis unes või ilmsi. Silmad avades oli see ikka ilmsi, mhm, Johnny oli haaranud mikrofoni, et teatada meile saabumisest Göteborgi. Ja nagu arvata võite, ootas meid ees sõit ferryga. Kuna oli öö ja uneaeg jäi kuidagi üüratuks, siis jepp, paadis sai seda siis täiendatud. Aga pidime me seda tegema põrandal, sest muidugi, naised ju daaaah, sadakorda oli vaja ju vetsus uimerdada, selle ajaga võeti kõik diivanikohad ära. Seega tuli ärgata väikse seljavalu ja kange kaelaga. Naiss:D Aga pold midagi, kargud alla ja bussi poole ajama, sest teadsin, mis mind seal ees ootab – soe plee ja terrrrve rida toole, kus peal ma end täiiiesti välja sain sirutada ja rohkemgi veel! Niiet veel natuke bussisõitu ja kui nüüüüüd luugid avasime, ei uskunud me oma silmi..kõikjal oli LUMI, LUMIIIIIIII..täpselt selline tunne oli nagu poleks elusees lund näind..niii laheeee:D See maastik, need mäed..Mõistsin, et olen õiges kohas:)
Lõunaks olime oma esimeses
peatuspaigas..Pakkisime suusad ja kotid kuuri alla ning jooksime uudistama oma kahe esimese öö magamiskohta. Cosy ulualune, vooditega ja puha =) Endile asemed leidnud, ei jäänud muud üle kui suusad alla, vaha peale ja lumele. Esimesel päeval oli nö sisse elamine – tehnika õppimine jne, sest no olgem ausad, mõni taanlane oli alles esimest korda suuskadel..meile eestlastele tundus see natuke naljakas, aga hakkama said kõik ja päris äpu polnud keegi, et no üldse suuskadel ei püsind:D Meid oli jaotatud 3ks grupiks, seega said kõik rohkem tähelepanu, sest lisaks Johnnyle ja Michaelile olid meil veel 2 nägusat giidi Taanist ja 1 Norrast! Minu esimene päev suuskadel ei lõppend kahjuks nii hästi kui see algas, ma ikka oskan nohh, JÄLLE..Nimelt tunni lõpus downhilli tehes suutsin ma kukkudes parema jala hüppeliigese välja väänata, naiss! Asi oli natuke halvem, kui algul arvasime, sest jala peale toetuda oli valus ja mind pidi tuppa lausa tassima:S Ja nii ma siis 
lamasin seal, samal ajal kui teised õues süüa tegid ja lõkke ääres jutustasid..täiiiestiii abitu tunne oli :S Mulle toodi voodisse süüa nagu halvatule, õudne! Ma vihkan vigastusi, vihkan tegevusetust, vihkan niisama voodis lamasklemist, vihkanvihkanvihkan!!
Õnneks tulid kõik pärast tuppa, et teha päevakokkuvõtteid – kõigepealt arutasime päevast suusatundi, giidid jäid täitsa rahule meiega:) Ja söögitegemisega ka probleeme ei tekkinud – kõik grupid said lõkke üles ning edasine oli juba käkitegu..sest kui tuli üleval, siis pasta keetmisega saab vast igaüks hakkama ma arvan:) Sai veel lauldud mõned laulud ja mängitud mõned mängud, aga ega muuks meid ei jätkunudki enam..kell lõi 22.00 ja kõik magasid juba. Nunnu kaspole:)
0 kommentaari:
Postita kommentaar