7.03.2008 NORWAY

Täna, täna on siis see päev, mida me kõik kauakaua juba oodanud oleme. Nimelt panevad täna kõik 84 GIV õpilast Norra poole ajama, kes rohkem põhja poole, kes vähem. Saime valida kahe tripi vahel : esimene selline luxary värk - sõidad murdmaad, lumelauatad, slallitad, magad kämpades, dushad, teed pliidil süüa jne, teine aga hoopis vastupidine esimesele – matkad 7 päeva suuskadel, rasked 20kg kotid seljas, magad lumekoobastes või igludes, oled kõik need päevad pesemata, haised, teed süüa lõkkel jne. Tahtsin kogeda midagi harukordset ja valisin selle teise variandi. Lumelauatama ja suusatama saad sa iga kell minna, aga proovi sellist kogemust veel kuskil saada - arvatavasti jääb see mu esimeseks ja viimaseks lumeiglus magamiseks näiteks!
Tegelikult need 70 õpilast, kes 7päevase luxuselu valisid, lahkusid juba hommikul peale 7. 00. Olen nii kurb, et ma ei saanud neile hommikul tadaa tehaL Mul oli eile õhtul kõik täpselt läbi mõelud: tõusen hommikul peale 6 üles (sest kell 6.00 oli neil hommikusöök), lähen alla sööklasse, tilistan sel ajal kella kui kõik söövad ja soovin ilusat reisi kõigile ja panen neile südamele, et nad Heili eest hoolitseks, kuna ta ainuke eestlane sel tripil (ma, Kristiine ja Vahur lähme sellele survivor tripile). Aga…aaagaa täpselt samamoodi kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, jõudsin mina alla ja kõik olid juba söönud:(:( Sain Heilile kalli teha ja tulin voodisse tagasi. Ma niiii südamest tahtsin..aaga jahh, alati ei lähe nii nagu plaanid. Aga ega ma sellepärast veel pead norgu ei lasknudJ Läksin pärast busside juurde ja sain lehva lehva ikka neile teha..Ja juba ma tunnengi Heilist puudust!!! Ma teadsin, et ma hakkan teda igatsema.
Ja nüüd me siis oleme, siin inimtühjas koolimajas, need 15 õpilast, kes Oppdail reisile lähvad..Me lahkume alles õhtul 20.00 aeg. Meil tuleb vähe pikem reis kui teistel, kuna me lähme rohkem põhja poole. Tunnidtunnid bussisõitu ja tunnidtunnid ferry sõitu, aga mul õnneks padi ja väike magamiskott selleks valmis, saabki oma ärevuse tõttu öösel magamata tunnid tasa teha:P
Hommikul vaatasime veel videot sellest reisist, kuidas lumekoobast kaevata ja lumeiglu ehitada. Ega see nii kerge ei olnudki, kui oma peasopis esialgu mõelda võid.. siis oli sul kõik silme ees ja päris hirm hakkas..maidea miks, aga ma kardan kõige rohkem seda, et see koobas variseb kokku ja me jääme sinna alla..või tuleb hirmus lumelaviin..Aga Johnny ütles, et me jääme ellu! No kui Johnny seda ütles, ju siis nii on!!
Saime igaüks oma kaalule ja pikkusele vastavad suusad ja kepid ning ülejäänud kogu reisiks vajamineva varustuse, alustades jääsaest lõpetades tuletikkudega..igapisiasigi on sellisel reisil niiii tähtis. Sellepärast olen terve päeva pakkind ja ikka veel mõtlen kas ON kõik asjad. Riiete peale mõeldes ei tahaks külmetada ja sööginõude peale mõeldes ei tahaks nagu nälga ka jääda – niiet kõik tuleb läbi mõelda, miskusmillaljamis!!!
Sai võetud veel viimane saun, sest teadagi järgnevad 7 päeva võib see ainult meie unistuste maailma jääda. Ja kell ongi tegelikult praktiliselt nii palju, et kotid bussi ja baijjeehhhat!
Eks täpsemad kirjeldused ja emotsioonid nädala pärast, kui tagasi oleme, KUI olemeJPöidlad pihku ja loodame parimat..nii ilma kui kõige suhtes:)