27.01.2008 Käsipalli finaal

Täna me nii laisad ei olnud, et pärast hommikusööki tagasi sliipi tõmbasime, ei..Läksime hoopis telekatuppa Greasi vaatama:D Mainin kohe ära, et täna oli SUPPER ILM..ei anna eilse ja üleeilsega võrreldagi, nagu öö ja päev..päriselt!
Päike paistis nii, et lausa kõrvetas:)
Mõtlesime, et ei, 2 päeva pole välja saanud, täna PEAB midagi tegema..ja lõunasöögilt seadsimegi sammud järve poole..võtsime ette jalgsimatka umber järve. Küll oli vaffa – tegime pilte ja plädistasime juttu, klatš ja kõik jutud – kes mis kus ja kellega, kõik sai teada:D
Aga kauaks seda lõbu ei jätkunud, sest see, mis hakkas toimuma kell 15.50, teame ainult meie ja seda, kui ülivõimas see oli, teame ainult meie. Nimelt oli täna käsipalli finaal..ja Taani tegi Horvaatiale pika puuga. Meie kui alalised Taani elanikud ei saanud ju teistele alla jääda..ajasime kapist välja punase-valgega riided, põskedele Taani lipud –vot nii suured fännid olimegi:D Oi taanlased olid uhked meie üle:P

26.01.2008 Coffe House

Oi küll me täna olime laisad, läksime 8.30ks sööma, siis tagasi magama ja ärkasime jälle lõunasöögi ajaks :D Tglt tahtsime linna minna korra, aga no ilm oli ju vastav, ükski normaalne perenaine või peremees ei laseks oma koera ka säukse ilmaga välja hädasid tegema. Nii me siis otsustasime täna vabalt võtta. Pärast tegime väikse pinksi turniiri ja siis oligi juba kell nii palju, et käes oli käsipalli vaatamise aeg. Ülitähtis mäng oli – poolfinaal, Taani vs Saksamaa. Taani võitis jippikajee:) Milline vapustav algus meie tänaõhtusele CoffeHouse`le!

Kuna meid nii vähe oli, mingi 15, siis piisas meile ühest väiksest ruumist, mille patjade ja küünaldega ülicozy`ks suutsime tehaJ Jälle sai meeletult kooke sisse õgitud, teed/kohvi joodud, esinemisi vaadatud ja isegi väikse etteastega hakkama saadud – nimelt Liv laulis üht laulu mehest, kes armastas hobuseid ja meie 3 eesti tüdrukut pidime hobust mängima..mina olin pea, Heili oli selg ja Kristiine taguots:D Küll ta siis väntsutas meid ja hüples meie peal:D
Kui meie läksime mingi 2 aeg magama, siis mõni ei jõudnudki oma voodisse, jäidki sinna madratsitele ja patjadele magama, laheJ
Järgmine päev hommikusöögilauas peomuljeid arutades jõudsime tõdemusele, et just sellised cozy`d ja vaiksed õhtud ongi kõige ägedamad..ei pea olema alkoholi ja ei pea olema hullu möllu..nii hea on lihtsalt kõik üheskoos puntras olla, patjadel või üksteise peal või kukil või kusiganes lamaskleda ja lihtsalt rääkida, mhm.
Sel õhtul juhtus nii mõndagi..Juhtus midagi, mida poleks ei mina ega keegi teine elusees arvanud. Kas nüüd hakkavad asjad natuke teistmoodi kulgema? Uued paarid muudkui aga tekivad ja tekivad..Varsti on üks Santa Barbara valmis:D

25.01.2008 Aeg lendab!

Täiesti uskumatu, no see nädal on küll läinud kui linnulennult, nagu tegelt ka, on esmaspäev ja juba reede ja ongi nädalavahetus jälle. Ja taaskord on koolis haudvaikus, sest enamus õpilasi on jälle kõik koju sõitnud.
Võtsime iisilt terve päeva. Õue minna oli võimatu, sest seal möllas torm. Aknad klärisesid, kõik rattad olid pikali ja puud õõtsusid tuule käes.
Õhtul sain teada midagi, mida ma vist teada poleks tahtnud saada..ja mõtlesin ja mõtisklesin hästi palju kõige ja kõigi üle..mõtlesin kallite inimeste peale, kes minust Eestisse maha jäid, et mis nad teevad ja kuidas neil läheb. Ja natuke kurb olin ka, sest mõningate lubadused suhelda ja kirjutada ja joonistada ongi jäänud ainult lubadusteksL Samas ma teadsin, et nii läheb..see lihtsalt on paratamatus! Aga siis mõtlesin jällegi, et eks ma saan siis sellest järeldada midagi…

24.01.2008 Vigastus:(



Tänane päev ei alanud minu jaoks just kõige paremalt. Kohe hommikuses võrkpalli tunnis käis mu vasaku käe väike sõrm tagurpidi ja tunni teise poole pidin ma kõrvaltvaataja rolli täitma. Kurb, sest isu mängida oli niivõrdsuur! Mulle on alati võrkpalli meeldinud mängida ja mõte sellest, et nüüd pean ma VÄHEMALT nädala eemal olema, teeb mu meele tõsiselt kurvaks.
Õhtul, kui valu nii suureks läks, et see lausa pisara mu silmist välja kiskus, olin sunnitud meie kooli arsti külastama! Katsus siit ja katsus sealt, mina ainult kiljatasin ja väänlesin:D Aga et midagi katki oleks, seda ta ei leidnud, pean näpu lihtsalt kinni teipima ja rahus hoidma. Ütles, et 2 päeva pärast kontrollib uuesti ja kui näpp on endiselt nii suur ja sinine, siis tuleb mul tee haiglasse ette võtta!
Paulo mähkis mu näpu ilusti sisse ja selline ta välja nägi:
Päeva teine pool oli natuke tõhusam – saime movie labi tunnis valmis oma suure projekti – nimelt tegime väikse video võimalustest siin koolis. Näha saab seda orkutist minu videode alt või kui panete youtube`i otsingusse Facilities in GIV. Ise olime päris rahul ja võib öelda, et esimese projekti kohta kukkus see meil täitsa hästi välja:)

23.01.2008 Hirmufaktor

Shieeeet, täna oli meie esimene kajakitund. Ma pole siin oldud aja jooksul mitttttte midagiiiii niiiiiiiiiiiiiiväga kartnud kui seda. Vb sellepärast oligi hirm suurem, et me teadsime, mis meid ees ootab, Raili oli rääkinud. Ma ärkasin juba hommikul värinatega ja koguaeg kordasin endale:”Ma ei taha seda teha, maaaa eiiiii taaaahaaaaa!” Nimelt kohe esimesel tunnil pidime end ise kajakiga umber pöörama ja ise nö põlle lahti saama vee all ja ise sealt alt välja ukerdama. Dziiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiz. Mul käis elu silme eest läbi…But I did it..I DID ITJ Mina, kes ma eluaeg tegelt olen vett kartnud ja alles oma rekreatsiooni katsetel ujuma õppisin, sest ma niii väga tahtsin sellele alale sisse saada!(okei, tegelt natuke ikka oskasin ujuda küll enne). Ujumiskursusel koolis õppisin alles pea vee all ujuma ja hinge kinni hoidma…ja nüüd, ja nüüüüüüüüd ma tegin sellist asja..UNBELIEVABLE!! Oi ma olin häppi ja uhke enda üle ning tõdesin, et tegelikult ei olnudki see nii hull nagu ette kujutasin.
Ma olen ju vastik foobik ja alati hakkan endale igast asju ette kujutama..et ma ei saagi sealt välja ja upun ära ja ma ei näegi enam kunagi oma ema ja isa ja õde ja sõpru ja ja ja :D Kusjuures meie grupis oli 1 tüdruk, kes EI julgenudki seda teha, ta kartis nagu me kõik, aga ei teinudki lõpuks seda..ta ainult nuttis ja nuttis..nii hirmul oli! Ma poleks ka elusees arvand, et julgen seda teha, aga samas siis mõtlesin, et ma PEAN seda tegema, juba iseenda huvides, sest TEGELIK põhjus, miks meid sunniti seda tegema ja juba esimesel tunnil, oli see, et juhul KUI sa peaks järgnevatel tundidel harjutusi tehes või kevadel kui juba õue järve peale läheme, kajakiga ümber käima (mainin veel ära, et see kajakk on VÄGAGI ebastabiilne ja tõenäosus, et vähemalt korra ümber käid, on 70), siis sa tead, kuidas käituda ja mida teha sellises situatsioonis. Seepärast toimuvadki meie esimesed tunnid sees ujulas, sest kui meid välja külma vette lastakse, siis on juba hilja õppida, siis peame olema nagu profid:P
Aga siin ka väike video minu saavutusest;)
video
Seekordsel common night`il mängisime mängu nimega „kivi, paber käärid“. Finaali said kõik eestlased ja võitis meie Vahur:) Jeeeeeei. Eestlased näitasid jällegi oma osavust!

22.01.2008 Ümber järve jooks

Lõunasöögil kõhud punni aetud, ootas meid ees umber järve jooks (5.7km)
Aga mitte tavaline jooks, et noh pingutad ja võtad aega ja nii, mkm, vaid ise pidid algul oma aja mõtlema, et kuhu kanti sa jooksed ja võidab see, kes kõige täpsema aja endale ennustas. Kellad korjati muidugi ära kõigilt, fair play ikkagi!! Muidu oleks ju kõik koguaeg kella vahtind ja passind kuskil metsatukas kuni täpne enda aeg tuleb :D
Ma poleks elusees osand enda aega pakkuda, kui me Kristiinega pühapäeva hommikul justtäpselt sedasama distantsi poleks jooksnud. No kuna siis me võtsime suht vabalt ja meie aeg oli 39ga midagi, siis mõtlesime, et ei hakka täna ka julma panema ja võtame eesmärgiks aja 38. Terve jooksu ajal ma ütlesin koguaeg Kristiinele, et me tempo on kiirem kui tookord, võtame vähe rahulikumalt, kui võita tahame – no ja siis me sörkisime seal. Lõppkokkuvõttes oli ikka aeg 33.18. Ja mis välja tuli, kõik olid hullult pingutanud ju, kedagi ei kottinudki see enda ennustatud aeg, taheti lihtsalt kiiret aega. No pekki, oleks seda teadnud, me oleks ka mingi 30ga jooksnud siis:) Aga muidu oli ikka meil mingi 5.s aeg:P Võitis Jonas, kes pani algul oma ajaks kirja 30.00 ja jooksis lõpuks 30.15. Kuidas see võimalik on??!!
Uuh, aga sellel, mis toimus õhtul, ma pikemalt ei peatu..ühesõnaga meie Heilikesele oli maailmapaha olla, oksendamised ja asjad:S Ja kuna mina olen maailmakõigemmitteoksetaluja, siis pidin ma oma öö veetma võõras toas, kuna mai suuuuuuuuda vaadata kuidas keegi teine öögib, rääkimata sellest lõhnast, vastasel juhul saab see öökija omale kaaslase. Nii ma siis ennetasin seda, võtsin oma madratsi ja ulkusin küla peal:D Õnneks see paha haigus või viirus või bakter või misiganes ta ka oli (ja ausalt öeldes ei taha ma teada ka) läks ruttu oma teed (arvatavasti uut ohvrit otsima – kutiata sulle!) and my little sweatheart was back againJ Pärast seda vahejuhtumit oli lausa lust näha naeratust tema näol. Kui muidu seda tähele ei pane ja sellest rõõmu tunda ei oska, siis sellised asjad paratamatult panevad sind seda tegema! Ja olime jälle üks suur äppi fämili;)

21.01.2008 Walking trip



Täna läksime oma international classi tunnis paaritunnisele matkale, testimaks kui valmis oleme me Norra tripiks, seda just riiete poole pealt. Õppejõud tahtsid näha, mis meil kaasas on, et siis riietest, mida meil kaasas EI OLE, teha väike list. Et kui mul soe pesu puudub, siis saan ma selle kooli poolt – selle koha pealt pole probleemi, sest neile on tähtis, et me end mõnusalt ja soojalt tunneks, sest hea enesetunne külmas kliimas algabki ju soojast ja heast varustusest!!
Suured seljakotid pakitud ja matk võis alata – kõigil olid kaardid, mille järgi orienteerusime - igaüks sai korra proovida oma liidripositsiooni, kes viis rappa, kes õigele teele!
Kõhu kinnituseks ja sooja saamiseks tegime vahepeal tuulevaikses kohas väikse pikniku, et kaasavõetud termosest pisike teelonks võtta ja õunaamps teha.
Lõunasöögi ajaks olime kõik ilusti tagasi – näod naerul ja süda ootusärevusest sees pekslemas – sest Norra tripp on ju ikkagi meie siin olemise aja tipp:)

20.01.2008 Iceskating

Uuh, eelmisel õhtul rammusate kookidega kõvasti patustanud, ei jäänud muud üle, kui kell 9 kargud alla ajada ja 5.7kilomeetrisele ümberjärvejooksule minna. Tõdesime, et hommikuseks treeninguks jääb see distants küll veidi pikaks, aga mõnikord vahelduseks keel vestile joosta on päris vaffa;)

Täna pärastlõunal ajasime nädalavahetuseks kooli jäänud kamba kokku ja läksime siit umbes kilomeetri kaugusel asuvale jääväljakule uisutama. Siin on uiskude rent juba hinna sees - maksad 30dkk`d ja ukerdad jääl kaua hing ihkab.
Apppii kui naljakas oli vaadata brasiillasi jääl, nagu oleks kõndima õppinud:D Üks jalg, teine jalg ja põmaki pepuli maha..siuhti püsti ja jälle samamoodi otsast peale:D Ei, lõpus olid nad juba päris tublid. Ja eestlased pälvisid jälle palju kiidusõnu:)

19.01.2008 Cafe


Jälle on nädalavahetus ja jälle on koolis nii vaikne. 13 taanlast sõitsid eile nädalaks alpidesse suusatama ja ülejäänud läksid koju - siin me siis oleme internationalid ja kümmekond taanlast. Täna tegime Heiliga koristuspäeva, nühkisime ja pühkisime oma toa läikima:) Siis bassus möllatud ja õhtul oli väike cafe brasiilia stiilis - brasiilia muusika, toidud ja tants. Supper!



18.01.2008 Taani-Montenegro käsipallimäng

Päeval kuulsime, et õhtul on plaan minna linna kuskile pubisse käsipalli vaatama. End siis õhtuks üles mukkinud – teksad, kingad ja kõik jutud – tuli välja, et minek on ratastega. Algul mõtlesime küll, et issand, pori ju pritsib ja vihma sajab, ja meik läheb laiali, kuidas ma peole lähen rattaga, harjund taksode ja asjadega..Aga siin ONNNGI nii, et rattad on all over – lähed sa siis tööle või kooli või peole või kus iganes, ratas on osa sinust. Ja nii me siis läksimegi, vihma sadas ja pori pritsis, aga kõik olid õnnelikud:) Nii uhke tunne oli, kamp üliõpilasi Viborgi Folk High Schoolist väntamas linna pubi poole! RATASTEGA! Meil eestlastel muidugi veel rattatulesid ostetud pole, seetõttu hoidsime teiste varju, sest siin saab tuledeta sõidu eest trahvi!
Aga kõik läks hästi, taani võitis, eestlased trahvi ei saanud, meik vihmaga laiali ei läinud ja peale südaööd me koolis tagasi olimegi. Päris väsitav nädal oli selja taga, niiet uni tuli magus!

16.01.2008

Hommikut alustasime tänases international classi tunnis erinevate mängude mängimisega. Veel hakkab meil olema selline tund nagu sport&society. Taaskord hästi huvitav ja hariv. Ja oma tänases movielab workshopis õppisime me moviemakeri programmi kasutama. Koostasime oma esimese muusikalise slaidshow piltidest :)
Täna oli meil ka esimene mägironimistund – oi see oli alles vägev, ronisime nagu väiksed ahvipärdikud mööda seina üles. Ehk saan nii kunagi üle ka oma kõrgusekartusest :)
Siin on mägironimiseks super võimalused nii sise- kui välistingimustes. Õues olev tehiskalju on ainuke Taanimaal.

Õhtul näidati meile õppefilmi mägironimisest.
Aeg lausa lendab – on möödunud nädal meie siinviibimisest. Juba oleme me saanud juurde uusi kogemusi, õppinud tundma uusi inimesi, oskame öelda mõned laused taani keeles, on saanud palju nalja ja naeru. Emotsioonid on positiivsed ja tunded ülimad!! Ja aina paremaks läheb:)
Jipppikajee tsirrdi-kraaks:D

15.01.2008 Lühike päev!

Täna alustasime hommikut kerge sörgiga metsa vahel. Joostud pool tunnikest, peatusime, et teha väiksed mängud ja ülesanded. Ma siin pikemalt ei peatu nende juures, aga kirjutasin kõik mängud üles, et kunagi enda tegemistes neid ära kasutada. Hässti huvitavad, naljakad ja kasulikud mängud!! Seriously:) Mis ülesannetest kõige enam nalja pakkus, oli mäest üles kukerpallitamine:D Võite ise ette kujutada, kuidas see välja nägi – ukerdad end pallitades üles ja sajad alla tagasi sama tee:D
Siis algas meil tund Europe today – võtsime läbi kõik Euroopa riigid, näitasime neid kaardil jne. Täiiiesti lõpppp kuidas kõik oli kui peast uhutud, mitte midagi ei mäletanud enam :D Hea oli kõike taas meelde tuletada!
Pärast lõunasööki olid meil väiksed intervjuud õppejõududega, eelnevalt pidime ära täitma ankeedi, kus küsiti meie tausta kohta – mida Eestis oleme teinud, kus ja mida õpime, mis olid meie ootused siia kooli tulles jne. Hästi positiivne ongi Folk High Schooli juures siin see, et tundides ei lähtu õppejõud oma paika pandud plaanidest vaid püüavad täita õpilaste soove. Seepärast ka need vestlused. Neil on hästi oluline teada meie kõigi tausta ja meie ootuseid, et paika panna õppeprogramm, mis on meile vastav. See ei ole sama, mis oli eelmine aasta, ja eelmine aasta ei olnud sama, mis oli üleeelmine aasta – see muutub ajaga ja sellega kaasas käivate õpilastega. Siin ei ole kaugeltki nii nagu Eestis, et lähed tundi, kuulad õppejõu monotoonset juttu ja jääd magama sel ajal, sest lihtsalt niiiiii igav on. Siin me töötame väikestes gruppides, arutame, diskuteerime, lahendame erinevaid ülesandeid – parim viis areneda ja õppida end väljendama, ütlema välja oma arvamust. Kui Eesti on mõnes loengus nii, et sa vb tahad midagi öelda, vahel lihtsalt tekib eriarvamus ju, aga sa ei julge seda välja öelda, aga siin sa PEAD seda tegema. Sa ei saa hetkekski mõelda omi mõtteid, sest sa oled nii asja sees lihtsalt. I like it:)
Teisipäeviti ja reedeti hakkavadki meil olema lühikesed päevad, kus õppetöö lõppeb juba kell 15:)
Õhtul vaatasime telekatoas kõik üheskoos filmi „i`m the legend“

14.01.2008 1.SEMESTER

Hommik algas kell 7 nagu ikka, pärast hommikusööki oli esimene tund main subject, milleks meil on LEADER EDUCATION, kus hakkame õppima, kuidas olla liider, kuidas õpetada teisi, anda neile nõuandeid, juhtnööre, hakkame käima õues trippidel, mängima igast erinevaid seltskonnamänge jms. Hässsti huvitav. Teine on international class, kus õpime taani keelt ja kultuuri..veendusime, kuiiii raske on taani keel ikkagi..nende keel paindub suus nagu maidea misasi, mai saand aru isegi mis õpetaja ütles, rääkimata sellest, et pidin ise kordama:D Aga täna oskasime juba taanlastele head ööd soovida – god nett:) Eks nad muidugi naeravad meie hääldust, täpselt samamoodi nagu meie naresime, kui nad eesti keeles laulsid! Aga vaffa saab see olema. Õpetaja ise ütles ka, et ta ei eeldagi, et nüüd 4kuu pärast ladusalt taani keelt vudistame, aga põhilised fraasid ja sõnad peaks küll selgeks saama:)
Pärast lõunasööki läksime koori, misssiis, et me keegi tegelikult viisi ei pea ega laulda ei oska, aga see ei olegi üldse oluline, oluline on teistega lihtsalt mõnusalt aega veeta. Laulsime inglisekeelseid laule ja olime ägedad:D
15.30 algas siis meie põhiaine sportliku poole pealt, VOLLEYBALL (tervitused armsale Keiule;) ), õpetaja on oma ala proff, mänginud ise võrkpalli 35 aastat ja nüüd treenib mitmeid võistkondi Taanis. Pidi meid ka väikesteks proffideks treenima..We`ll see:)
Taas õhtul kõht korralikult täis pugitud, ei tahtnud me niisama vedeleda, vaid läksime hoopis jõusaali..Hea valik:P Ja nii see õhtu läbi sai..Homme ootab meid ees teine valik sportliku poole pealt, OUTDOOR ACTIVITIES. Ootame huviga!!

13.01.2008 Vaba päev

Kell 9 oli äratus, et kogu peojärgne staff ära koristada.
Pärast kosutavat hommikusööki sai natukeseks silm kinni pandud, et eelmise õhtu prallest end ilusti välja puhata.


Aga kogu päeva ei tahtnud ka maha magada – peale lõunat võtsime kogu eestitiimiga oma rattad, et minna väiksele linnatuurile.
Väga mõnus, käisime ära jalkastaadionil, kiikasime sisse ühte toidupoodi, et võrrelda Taani ja Eesti toiduhindasid – ei olegi tegelikult suurt vahet, suht samad hinnad. Odavaima veinipudeli saab kätte 15dkk`ga näiteks:) Algul oli plaan täna shoppama minna, aga kuna tegemist on ju heaoluühiskonnaga, siis riidepoed ja kaubanduskeskused on laupäeviti lahti kella 14ni ja pühapäeval täiesti kinni. Õige ka tegelt, selle peale ütleks küll, et eestlased on ikka täiesti loomastunud, tööorjad, no kuule kui pühadeajal on ka enamus poode lahti ja inimesed teevad tööd, siis kas see on normaalne? Vist mitte. Aga ise kogu asja sees olles koguaeg ei saagi sellest aru, alles kuskil mujal viibides tunnetad seda, et miskit on korrast ära!
Õhtupoolikul veetsime lihtsalt meeldivalt aega mängides lauamänge ja kaarte!

12.01.2008 Preparations to the party



Mõte magada laupäeval kaua kaua, sai võimatuks sel hetkel, kui koolikell 9.00 helises ja sööma kutsus. Mõtlesime küll, et ei lähe hommikusöögile, magame, sest lõuna oli nagunii juba kell 12, aga pärast suurt kõlisevat lehmakella enam und ei tulnud ning seadsime ikkagi sammud söökla poole.
Kõht müslit täis pugitud, oligi kell pea nii palju, et hommikusöögil kokku pandud võistkonnaga minna õhtuseid etteasteid valmistama. Nimelt kõik õpilased jaotati 4ks grupiks, kes õhtul peol pidid tegema mingi sketsi ja laulma laule. Meie võistkond laulis ühe laulu portugali keeles ja teise eesti keeles. Päris naljakas:D
Üleüldse väga tore õhtu oli..veendusingi selles, KUIII kõvad õllejoojad taanlased on, ISEGI NAISED mhm! Sai süüa, sai juua, sai nalja, sai tantsu lüüa.

Ka enamus õppejõude olid kohal – siin ongi nii, et õppejõud söövad koos õpilastega ühes lauas, teevad sporti koos õpilastega ja isegi pidutsevad ja joovad õlut koos õpilastega. See ongi kõige olulisem, et me ei vaata neile alt üles, ega nemad meid ülevalt alla - oleme kui üks pere !!
Järgmisel päeval kuulsime, et tugevaimad maandusid voodisse alles 6 ajal..vot nii kõva pidu oli meil koolis:)

11.01.2008 Üks vaffa päev

Täna oli minu hommikuseks tegevuseks pallimängud, kus me TAASKORD tiimidesse jaotatult mängisime igasuguseid toredaid ja vaffaid mänge ning tegime võistlusi. Hästi kift mäng oli jalgpall, aga mitte tavaline jalgpall, vaid võtsime paaridesse niimoodi, et mõlemad olid ühe ringist kummi sees. Ja nii siis hakkasid 2 tiimi, mõlemas liikmed kahekaupa palli taga ajama. No nalja sai igatahes, sest proovi sa joosta ühele poole, kui teine tahab hoopis teisele poole joosta, ja siis kokku tulebki üks pudru ja kapsad:D Mõnel oli nii, et poiss kappas nagu hobune ja tüdruk lihtsalt lohises kaasas:D:D
Pärastlõunal said kõik internationalid OMA rattad, millega saame hakata linnas ja peol käima või kus iganes. Tohime hoida neid ainult selleks ettenähtud rohelises garaazis ja lukustatult. Harjunud oma 21käigulise rattaga, siis see tundus tõelise retrona – 3 käiku ja JALGPIDUR:D Selline ehe maaratas, mõnedel on ees korvid ka, nii naljakas:D Aga siin sõidavadki kõik sellistega. Mägirattaga linna ei minda. 13.30 alustasime paaritunnise linnatuuriga – meid viidi Viborgi linna (asub paari km kaugusel üle jõe siit), kus tutvustati erinevaid paiku ja näidati vaatamisväärsusi. Viborgi linnas on omad iseärasused, näiteks asuvad kirik, õnnepalee, vangla ja kohtumaja külg külje kõrval.
Täna oli niiiiii ilus ilm, täielik kevad, nagu tglt ka, mõelge, võõrasemad õitsevad siin jaanuari kuus juba ja puud on täiiiestiii rohelised. MEGA! Kujutan ette, et Eestis on lumi maas ja nii külm. Meil olid enamus dressikatega, sest tõsiselt soe on.
Never ei ütleks, et jaanuarikuu on. Taanlased naeravad mind koguaeg, sest ma käin varbavaheplätudega õues, harjunud Eesti -20ga talvel, siis siinne +10 praegu on minu jaoks tõepoolest kevad:D
Mis mind veel hämmastas, no ma teadsin tglt, et nii on, aga no ikka hämmastas.. see KUIIIII sõbralikud on Taani inimesed..miks ta peab võhivõõraast tervitama?aga ta teeb seda, jah, sest ta on taanlane, ja Taani rahvas ONNNGIII selline..Inimene jookseb ja ta jõuab ikkkka sulle naeratada ja hei öelda. Täiesti uskumatu, aga see on lahe. Hooopis teine kultuur ikka. Iga päevaga üha enam veendun, et tahan kunagi välismaale elama tulla..
Linnas on praegu meeeeeeeeletud allahindlused, riided saab kätte poolmuidu ja rohkemgi veel. Ootame juba, et saaks shoppama minna:)
Linntripp väsitas päris ära tglt, ja enne õhtusööki lasimegi sliipi paar tundi.
Tänane õhtu on meil vaba, igaühe enda teha, mida ette võtab – on võimalik telekat vaadata, lauamänge mängides aega veeta, arvutiklassis olla või üldse peole minna:)
Nädalavahetused hakkavad meil siin täiesti vabad olema, taanlased üldjuhul sõidavad kõik koju, internationalid jäävad kõik siia. Mõned õppejõud samuti.
Homme on väike erand, õhtul on väike pidu koolis ja hommikul kell 10 algavad ettevalmistused selleks. Jääme põnevuega ootama:)

10.01.2008 Meie esimene koolipäev!

Eelmisel õhtul saime teada, et meid on jaotatud gruppidesse, mille järgi meil päevased sportlikud tegevused olema hakkavad. Vahur ja Kristiine olid grupis nr1., Heili grupis nr2 ja mina nr3. Mainin veel ära, et meid on see vahetus siin koolis kokku ca 75, neist 9 on internationalid – 4 eestlast, 5 brasiillast. Ootame veel 4 kolumbialast, kes omakorda ootavad oma viisasid. Lisaks on meil ühe nädala külas 4 ameeriklast, kes tulid siia oma ülikooli USA`s tutvustama.
Esimene nädal on meil nö eelnädal, kus saame tutvuda kooliga – meile näidatakse kus on klassiruumid, millistes spordisaalides mis toimuma hakkab jne. Saame proovida kõike, mida pakutakse, et siis uuest nädalast teha valikud, milles järgmised 2kuud ehk esimene semester osalema hakkame.
Kell 7 on äratus – terve kooli peale heliseb kell, mis sekundiga une peletab ja 7.15 on juba hommikusöök. Pärast breakfasti 7.55 on igal hommikul toimuv morning-assembling, laulame kõik üheskoos Taani laule ja mängime seltskonnamänge.




8.15 algavad tegevused. Vahur ja Kristiine läksid tegema outdoori, Heili pallimängudele ja mina ujuma. Mis mulle väga meeldis oli see, et me lihtsalt ainult ei ujunud otsi edasi-tagasi, vaid meid jaotati 5ks grupiks, kes hakkasid üheaegselt basseini erinevates osades erinevaid tegevusi tegema. Minu grupp alustas suurte mustade rõngaste sees vesipalli mängimisega, järgmisena tuli meil basseini põhja paigutatud ülesanded ära lahendada – paberil olid küsimused ja meie pidime neile vastused leidma. Siis olid basseini põhjas väiksed rõngakesed, mis tuli ühekaupa 4,5m sügavuselt sukeldudes pinnale tooma. Meie jaotasime niimoodi ära, et 4 sukelduvad, 1 viib põhjast ära toodud rõngad ühest basseini otsast teise ja 1 viib need selleks ettenähtud korvi. Hea olid vaadata, kuidas mitttttee keeeeegi ei teinud sobi, kellelegi ei tulnud pähegi, et tooks mitu rõngast põhjast korraga või viiks kohe need lähemal olevasse basseini poolele. Kõik tehti nii, nagu reeglid ette nägid. Lahe! Ma kujutan ette, kuidas eestlased oleks kohe sobi hakanud tegema:D Ja viimaseks tuli meil kogu tiimiga välja mõelda vees mingi show, mida tunni lõpus teistele näidata. Meie tegime vesivõimlemist:)
Kell 12 on alati lõunasöök, ja siiiiis ma veendusin, et TÕEEEPOOOLEST saab siin hästi süüa. Mulle hullult meeldib see söögikultuur siin – mingi 5min enne täpset söögiaega kogunevad õpilased söökla ette ja ootavad ukse taga, kuni söögitädi kella lööb, andmaks märku, et nüüd võib siseneda. Hommikusöök ja õhtusöök on rootsi laua stiilis, igaüks võtab mida tahab ja kui palju kõht nõuab. Lõunasöögi ajaks istutakse kohe laudadesse ja siis 2 õpilast lauast lähevad kööki söögikausside järgi. Ja enne seda veel tutvustab söögitädi eesootavat menüüd. Tol korral toodi meile lauale mingi kartulivorm, sõin kõhu no ikka suhteliselt täis. Kui kõik olid enam-vähem söönud, kõlistas söögitädi taas kella, mis oli märguandeks uuele toidule..siis mõtlesin küll, et APPPII, kuhu ma topin selle:D Kasutatud nõud koristati kokku ja viidi ära. Nüüd olid siis laual makaronid, kaste ja salat. Ma Eestis ei söönud päeva peale kokku ka nii palju, nagu ma siis lõuna ajal sõin. Hirmutav natuke:D Pärast natukest leiba luusse laskmist kogunesime aulasse, kus õppejõud tutvustasid meile järgneva semestri aineid – andsid väikse ülevaate, et meil kergem valida oleks. Kõik oli muidugi taani keeles, aga internationalide jaoks on olemas spetsiaalsed kõrvaklapid, kust kuuleb kõike sama ka inglise keeles.
Ained, mida tutvustati:
anatoomia/füsioloogia (taani keeles)
Norra mütoloogia (taani keeles)
Body workshop – subject about body (taani keeles)
Europe today (inglise keeles)
Ja hulk workshoppe:
Physical theatre
Musician band
Movie lap
Knitting
Ja sportlikest ainetest võtsime meie Heiliga outdoor activities (kajakk, mägironimine, üldfüüsiline tegevus) ja võrkpalli. Vahur ja Kristiine outdoor activities ja ujumise. Lisaks läheme me märtsis Norrasse – valida on kahe tripi vahel – esimene on rohkem selline fun - murdmaasuusatamine, mägisuusatamine ja lumelaud, teine aga tõsine katsumus ja enese proovilepanek, nimelt lähme mägedesse matkama, aga see ei ole tavaline matk, vaid suusamatk, oleme 7 päeva suuskadel, ööbime õues igludes, õpime lume sees süüa tegema, üksteist innustama ja soojendama jne jne, ühesõnaga kõikkõik toimub õues. Kuigi see on kindlasti vägga raske ja meeletult külm hakkab, kaldun ma siiski arvama, et valin selle – lumelauda ja –suuska saan ma iga kell ja igal pool proovida, aga sellist kogemust nagu saan ma sellel suusamatkal, ei saaks ma enam never. Kannatan, aga ma usun, et saan sellega hakkama. Ma ei tulnud ju siia nalja tegema:D
EI OLE VÕIMATUID ASJU !!!
Järgmisena ootas meid ees GIV test, mis koosnes mitmest osast. Eesmärgiks oli testida meie kehalist vormi. See sama test tehakse kursuse lõpus uuesti, võrreldakse tulemusi ja selle põhjal hinnatakse kui palju me arenenud oleme. Esimeseks katsumuseks oli lõua tõmbamine (minu tulemus 15korda)

Teisena testiti hüppevõimet (minul 34,5cm), kolmandaks oli mingine kombinatsiooni hüppamine aja peale (minul aeg 12.34), neljandaks rinnalt surumine 30kg kangiga, no see käis mulle küll üle jõu, punnisin mis ma punnisin, aga 0korda mulle kirja läksL Eks nüüd tuleb siis kätekõverdusi tegema hakata;) Viiendaks pidime nö 8 jooksma, 8kujuliselt oli maha pandud rada, mida pidime läbima 2,5 korda (minu aeg 16.29), kuuendaks mõõdeti meie painduvust – istud pepuli maas jalad ees ja kallutad keha ette nii palju kui saad, püüad varvastest kinni saada ja enamgi veel (paindusin ette 20cm) Ja viiiiiiiiimane oli väljas staadionil 2400m jooks. Dziiaz, ma pole ju aasta otsa trenni teinud ja kohe pannakse niiii pikka maad jooksma. Trotsides vihma ma selle raja ikkagi läbisin ja läks oodatust palllju paremini, aeg 13.30. Kuus tüdrukut olid minust paremad - olin uhke enda üle:D No küllll oli hea tunne pärast dushamist, enne õhtusööki jäi isegi aega jalad korra seinale visata ja taastuda..Ja no õhtusöögist ma ei taha üldse rääkida ka..Söögid sellised, et uuuuh, tõesti võta mida tahad, absoluuuuuutselt KÕIKE on..alustades seedermännipähklitega lõpetades mangoviiludega, ja sinna vahele jääb veel selliseid asju et te ei kujuta ettttee kaa..Hässsssti palju on igasuguseid salateid, see on hea..ma võin juba ainuüksi salatitest end nii täis süüa, et ma ei taha praadi näha ka..Õhtusöök on buffeestiilis – laud on lookas alati! Põhilised on siin kuklid, neid süüakse söögi alla ja söögi peale, juustuga ja moosiga. Ja kõik valmistatakse kohapeal, saiad on soojad kui lauda tuuakse. MmmJ Ma pole ammmmmmmu enam 3x päevas söönud, hea kui ühe võileiva päeva peale sõin, siis see oli ka saavutus..ma ei taha teada, mis must siin saab:D Nagu tglt ka..aga no me teeme ikka kõvasti sporti ka, see lohutab;)
Kell 21 kogunesime sööklasse, kus tutvustati õhtust tegevust. Taaskord jaotati meid gruppidesse, kes hakkasid omavahel cakerunningus võistlema.
Selleks aga, et üldse koogi valmistamist saada tegema hakata, tuli meil kooli peale ära peidetud asjad üles leida. Näiteks võistkonna kapten tõi juhendaja käest paberilipiku, millel oli kirjas vihje esimese asukoha kohta, kust leiame esimese asja..Paberil oli kirjas“koht, kus õpilased riideid kuivatavad“ meie pidime ära arvama, mis koht see on, kus asub, sinna jooksma ja vajaliku asja sealt tooma. Esimesest kohast saime vahukoore. Ja niimoodi järjest ülesandeid lahendades saime lõpuks kokku koogivormi, tuhksuhkru, banaani, apelsini, vahukoore ja pähklid. Järgnevalt oligi meie enda improvisatsioon, kuidas me selle koogi ära kaunistame. Kogu selle asja peale oli meil aega 1h. Lõpuks valisid õppejõud 3 nende meelest kõige ilusamat kooki välja. Pärast võis iga tiim iseende koogi ära süüa. Õhtu jätkus mõnusa koosviibimise ja olemisega. Heili ütles tol õhtul hea lause „Liisu, meil on siin meestevalik ju palllju parem kui naiste valik:D Ja nii on ka, veendume iga päevaga üha enam, et Taani mehed ON tõepoolest ilusad:) Aga mis tegelikult põhiline, nad on hässssti sõbralikud ja abivalmid!! Niiet silmarõõme jagub:P

9.01.2008 Elu on seiklus

Mõte juba sellest, et see oli minu viimane öö enne suve minu heas ja pehmes voodis, hirmutas mind vähe, aga lohutasin end sellega, et miski siin elus ei ole ainus ja jääv, ja selleks, et teada saada kuiii heaaa üks või teine asi on, tulebki muid asju ka proovida.
Kohvris sai tehtud veel viimased korrektuurid, kosutav hommikupuder söödud ja valmis ma olingi. Valmis astuma seiklustesse ja valmis olema kõigeks!
Lennujaamas ootasid mind ees juba Vahur ja Heili koos vanemate, vana klassiõe Karini ja venna Heikoga. Eriti armas oli see, et Kersti ja Marka tulid lihtsalt töölt ära korra, et meile tsaupakaa teha!! Marka, sinu kaasaantud notsu laulab mulle iga päev..ja see teeb mulle väga rõõmu..väga!! Ja minu armas sõber Tann tuli ka, ootas mind R-Kioski ees, nagu eelmisel päeval kokku leppisime:)
Check in`ist piletid saadud, seadsime sammud pagaseid kaaluma, väike värin oli sees küll, sest kesse ikka lisakilode eest maksta tahab. See tädike seal tegi küll minu 22,6kg kohvri peale krimpsus nägu, aga läbi ta läks:)Ja kusjuures Heili kohver kaalus 20,7kg ja kui Heili ema küsis, kas suusapüksid saab veel sinna mahutada, siis öeldi konkreetne EI. Pika diskussiooni peale sai Heili oma suusapüksid siiski kaasaJ Ja kõik olid õnnelikud.
12.25st pidime hakkama pardale saama, aga 12.45 ootasime ikkka veel järjekorras. Väikese hilinemisega, kell 13.20 tõusime siis lõpuks pilvedesse. Leila armas oli mulle nii hea koha pannud lennukis:) Sain vabalt jalgu sirutada ja kui midagi oleks juhtunud, siis olin täpselt avariiväljapääsu ukse juures!! Tõsiselt armas ja hooliv. Lennuk hullult raputas, Heilil oli natuke paha, aga õnneks suutis ta igast naljakaid küsimusi mulle esitada, et see peletas ta mõtted sellest eemale, et tal üldse paha võiks olla. Näiteks suutis ta küsida:“Liisu, kuidas piloot näeb lennukit juhtida läbi pilvede? kas tal on selleks mingid erisugued prillid?“ :D:D Aga lend läks hästi ja Taanimaal me olimegi:) Natuke kohutas meid vihmasadu, aga nagu me kuulnud oleme, on see üpppris tavaline siin, on küll soe, aga sajab tihti..Peame harjuma sellegaJ Oi, siis hakkas eluseiklus Taani lennujaamas, Heili suutis mitu korda selle aja jooksul südameataki saada:D Alates sellest, et me ei leidnud üles kohta, kus meie pagasid keerlema pidid..seisime SAS lendude pagasitagastuse juures ning mõtlesime et täidsa pekkis, meie kohvrid ongi kaotsi läinud. Peas mõlkusid juba mõtted sellest kuidas me kõik need 4 kuud tol hetkel seljas olevate riietega läbi peame ajama..praegu tundub see päris naljakas, aga siis oli asi kõike muud kui naljakas. Oi te ei taha teada kuidas läksid meie silmad särama kui lõpuks oma kohvreid lindil ekslemas nägime..rõõm missugune! Vahur tubli poiss tassis enda kotte ja võttis veel meie pagasid ka:) Hmm, siis oli järgmine eesmärk leida tee rongijaama..See käis kähku võrreldes meie pagasiotsingutega! Aga hea nali oli see, et vaatasime ohh meie rong ju, väljub 3min pärast, aga piletid saab ülevalt lennujaamast:) naisss..Pold muud kui oodata järgmist rongi, mis pidi väljuma tunni aja pärast. Ostsime piletid ära, 346dkk, panime oma kodinad ühte nurka maha ja hakkasime oma kaasatehtud võikusid lahendama, kõht oli selle aja peale juba pääris tühi.

Kui kell lõi 15.40, pidi väidetavalt rong Viborgisse väljuma, aga selleks ajaks ei olnud rongist haisugi..Kõik muud rongid muudkui sõitsid ette, aga meie oma mitte..Lennuk hilineb, rong hilineb..Mõtlesime, et meelega hoitakse meid kauem eemal meie järgneva 4 kuu kodupaigast. Kell oli vist mingi 16.15, kui lõpuks see ÕIGE rong ette sõitis. Võtsime rahulikult kohad sisse ja pikk 5tunnine sõit võis alata.
Selle aja jooksul jõudis ikka igast asju ära teha ja korda saata – magada, kohalikus keeles lehte lugeda, meie vastas istuvat meest naerda, kuna ta magas silmad poollahti:D Mis kõige naljakam, ta oli no täielik Boris Beckeri koopia, no enam rohkem sarnasem olla ei saanud. Ja tagatipuks suutsin ma veel rongi vetsu kinni ka jääda..No miks ma ei imesta, tüüpiline mina:D Otsustasin seal siis nii kaua oodata, kuni teised mõtlema hakkavad, et kuhu ma jäin, kuni avastasin, et ma pean mingile nupule vajutama, mitte ootama, et uksed ise avaneks. Piiiinlik:D Ja kõige parem oli see, et algselt pidi rong 20.39 Viborgisse jõudma, kuna aga ta hilines nii palju, siis arvestasime, et oleme kohal kuskil peale 21.00. Aga võta näpust, rong jõudiski TÄPPPSELT 20.40 Viborgisse nagu algselt plaanitud oli..õnneks mingi 2min enne peatust öeldi rongis, et järgmine on Viborg, muidu me poleks eluuuseeees teadnud, et maha peame minema, me ju lähtusime kellast ja jumala kottpime oli ka. Täpselt nii nagu ma seal olin, lühikeste varrukatega pluusi peal, täpselt nii ma ka rongist välja hüppasin, jõudsin vaid oma mantli ja kohvri haarata ja juba rongi uksed avanesid ja pidimegi maha hüppama. Peatuse nime järgi väljas veendusime, et tõepoolest oleme õiges kohas, rõõm oli taaskord üüratu:) Aga sealt edasi oli koolini veel mingi 3-4km, jala ikka ei hakand minema ju..läksime kohe seal peatuse kõrval asuvasse kohalikku poodi ja küsisime, mis nr bussiga me Viborgi spordikooli saame, sealt öeldi et nr 5 ja kell 21.17 väljub. Jälle olime õnnega koos, et nii hästi läks. Bussijuht teatas meile ilusti, kus maha peame minema ja otse peatuse juurest viiski väike tee meie „koduni“.
Hoolimata sellest, et oli õhtu ja pime ja vihmast tingitud pori, oli ikkagi vaade imeilus..vaade üle järve linnale lausa pimestas meid..tõeeesti fantastiline, mõtlesime, et missugune see siis veel päeval ja valges välja näeb..Kooli sisse jõudes kohtasime kohe meie neljandat eestlast Kristiinet, kes oli meile tahvlile jätnud teate „Tere tulemast“, nii armas:) Järgnevalt saime hosti käest kätte oma tubade võtmed, kohvrid tuppa ära panna, kui juba juhatati meid alla sööklasse, kus saime pärast pikka reisi heal maitsta lasta..Nämma..Pärast kosutavat kõhutäit tuppa jõudes tundsime kuidas väsimus lausa niitis, mina jõudsin veel kohvri lahti pakkida, ja voodisse ma kukkusin. Kahju oli ainult sellest, et siin olid meil kõik voodiriided olemas, aga meie kõik tassisime ise kaasa, sest teadsime, et see on vajalik. Aga missiis, nagu öeldakse „kõik, mis juhtub, on millekski hea“ - kui need voodiriided pessu lähvad, on puhtad kohe varnast võtta:) Olen koguaeg mõelnud selle peale, kuidas oleks elada ühikas ja kas tõõeeesti on mul nüüd au seda kogeda? Mhm, ja nii ongi. Elada kahe korruse peal kõikide üliõpilastega koos, kasutada ühisid WC`sid ja dushiruume..täiiiesti teistsugune kogemus. Kui kodus on peale minu veel ainult 2 inimest, kellega ma arvestama pean, siis siin on neid lausa 74..Ma ei saa kunagi kindel olla, kas saan potile just siis, kui mul häda on, või minna pesema kohe peale treeningut, aga see just asja juures kõige ägedam ja huvitavam ongi:) Panna proovile oma kannatused ja muu..Vaffaniiivaffa!
Meil on siin olemas on kõik, mida hing ihkab: ronimisseinad sees ja väljas, pallimängusaalid, akrobaatika võimla, tantsusaalid, mitmed puhkeruumid (tv, muusikainstrumentide, lauamängude toad), suur ujula, saun, mitmed töötoad..Oehh, ka Eestis võiks selline olla, mhm!