25.-27.02.2008 INTERNATIONAL SPORTSDAY

Seda nädalat võib pooleldi kutsuda International nädalaks, kuna meile, eestlastele ja brasiillastele anti võimalus tutvustada oma kultuuri ja riigi iseärasusi ning korraldada taanlastele 1 tore ja vaffa sportlik päev, näidates killukest eesti spordikultuurist ja killukest brasiilia omast. Brasiillased alustasid kogu programmi esmaspäevase morning assembly`ga, kus näitasid brasiiliat tutvustavaid videoklippe ning lühike slaidshow andis juba täpsemad andmed ja informatsiooni nende riigi kohta. Täpselt sama tegime ka meie, seda aga siis teisipäevases assembly`s. Algul painasid meid mõningased tehnilised probleemid, küll ei saanud pilti suurele ekraanile, küll internet jamas, aga lõpp hea, kõik hea ja pisikese ülevaate oma riigist me teistele edastada ka saime:) Kuna pühapäeval Eesti riigi sünnipäev oli, siis pidasime õigeks oma ettekannet alustada Eesti hümniga, päris patriootlik eksole:P Ja ülivõimas oli ka see, kui lasime Tõnis Mäe laulu „Isamaa ilu hoieldes“ ja nagu videoski, kõik kätest kinni võtsid ja laulu kaasa püüdsid ümiseda!

Täna tutvustati meile II semestri aineid, workshoppe:
*Story telling – internationalidel on see kohustuslik, see aine tuli Europe today asemel
Workshopid:
*Music, bänd
*Filosoofia (taani keeles)
*Kick boxing, karate
*Vildist asjade meisterdamine
Niiet oma eelmise workshopi movie labi pidime ka ära vahetama. Algul valisime Kristiine ja Heiliga bändi tegemisega, aga no kui ikka elevant kõrva peale astunud on ja elusees varem ühhhtegi pilli mänginud ei ole, siis pole ikka midagi teha:D Teised KÕIK oskasid vähemalt mingitki muusikainstrumenti mängida, me oskasime ainult laulda, seda ka mööda:D Ja meile esmaspäevasest külakoorist aitab juba tglt:D Saime natuke valesti aru, mõtlesime, et saame seal mingi algõppe, aga see on ikka rohkem nendele, kes juba OSKAVAD midagi mängida. Teistel oleks ju igav, kui meid eraldi õpetama hakatakse, kle meist 3st ei oska keegi nootigi lugeda, mis me muust siis räägime :D:D Õpetajal ei olnud tglt midagi selle vastu, et seal oleme, aga ütles, et peame ise kõõõvasti vaeva nägema ja ise harjutamas hakkama käima õhtuti. Aga ikkagi tundsime, et jääme teistele jalgu ja otsustasime vahetada. Kui ma niiiväga tahan seda kitarri õppida (eks ma põhiliselt selleprst selle bänditegemise valisingi), eks võtan siis mõnel õhtul Tiagol või kellelgi muul, kes oskab mängida, sabast kinni ja vean alla muusikaklassi mind õpetama ja asi vaasja:P Niiet järgmisel tunnil olimegi me Heiliga vilditunnis:) Algul mõtlesin, et võtan selle karate värgi, mille Kristiine võttis, aga samas hakkasin mõtlema, et meil niigi palju füüsilist, et nädalas korra/paar oleks vaffa pakkuda ka vaimule midagi..Seega võtsime käsitöö ringiJ Ja esimene tund süstiski nii palju positiivsust meisse – hakkasime vildist susse valmistama. Nokitsed vaikselt omaette ja kuulad muusikat, midagi teistsugust ja erakordset – ülirahustav! Tore, et ka midagi sellist on välja mõeldud..mulle on alati käsitööd meeldinud teha, ma võin end täiesti unustada – teen ja teen ja teen ja ei panegi tähele, kuidas aeg lendab. Nagu öeldakse: „Ise tehtud, hästi tehtud!“ Küll võib uhke tunne olla pärast OMATEHTUD vildibuutsides käia, ikkagi südamega tehtud, kogu oma hool ja vaev nende sisse pandud:)

Veel pidime me Heiliga tollest teisipäevast cleaning hero`d olema – nimelt peavad kõik siinoldud aja jooksul mingis toimkonnas olema – me saime koristustiimi (õnneks ei pidand sööklas olema!:) Pidime nädal aega meie korruse koridori, teleka- ja mängutuba koristama ning tualetid ja dushiruumid puhtana hoidma. Ega teiste kakatriipe puhastada nüüd kõige vaffam ei olnud, samas ka teised peavad seda varem või hiljem samamoodi tegema..Sel ajal kui tavaliselt magada saime, pidime koristama:S Aga ohh seda rõõmu, kui nädal täis sai ja järgmised CLEANING HEROD välja kuulutati:P

Õhtul oli meil veel physcal training. Õues. Jooks. Vihma sadas ja puhus külm tuul. Meile anti valida 3 astme vahel – paarikilomeetrine ring, ümberjärvekas (5.7km) või metsas 10km. Paar kilomeetrit tundus liiga vähe ja ümberjärvekas hakkab end juba vaikselt ammendama, seega jäi üle vaid metsaring. Kui gruppidesse endid võtsime, siis oli üllatus natukene suur (minu jaoks vähemalt) Sest ENAMUS valisid selle paari/kolmekilomeetrise ringi, mõningad ümberjärveka ja metsa 10km`sele tahtsid minna vaid 4 poissi ja 3 tüdrukut, kusjuures nendest 3st tüdrukust 2 olid eestlased, mina ja Kristiine ning 3s oli Folke:) Alustasime päris tempokalt, mõtlesin algul, et okei, see on ainult alguses, pffff, päris oli, terrrrve teeee meeste tempoga..üliraske oli tegelt vahepeal, mis selle veel raskemaks tegi oli see, et toit oli veel seedimata ja hüppas kõhus. Folke andis poolel teel alla. Punnisime mis me punnisime, aga metsas käidud nagu lupsti - eestlaste lipp tuli ju kõrgel hoida;) Pärast käisime koolis nagu zombid ringi, jalgu ei tundnud üldse:D Aga uhke tunne oli, oiii kui uhke tunne:P

0 kommentaari: