Täiesti uskumatu, no see nädal on küll läinud kui linnulennult, nagu tegelt ka, on esmaspäev ja juba reede ja ongi nädalavahetus jälle. Ja taaskord on koolis haudvaikus, sest enamus õpilasi on jälle kõik koju sõitnud.
Võtsime iisilt terve päeva. Õue minna oli võimatu, sest seal möllas torm. Aknad klärisesid, kõik rattad olid pikali ja puud õõtsusid tuule käes.
Õhtul sain teada midagi, mida ma vist teada poleks tahtnud saada..ja mõtlesin ja mõtisklesin hästi palju kõige ja kõigi üle..mõtlesin kallite inimeste peale, kes minust Eestisse maha jäid, et mis nad teevad ja kuidas neil läheb. Ja natuke kurb olin ka, sest mõningate lubadused suhelda ja kirjutada ja joonistada ongi jäänud ainult lubadusteksL Samas ma teadsin, et nii läheb..see lihtsalt on paratamatus! Aga siis mõtlesin jällegi, et eks ma saan siis sellest järeldada midagi…
0 kommentaari:
Postita kommentaar