Tarakanide paraad.

… üks filmidest, mis me vaatasime, oli 6udukas, ja sel ajal olid meil otseloomulikult ju tuled kustus.. muidu ei saa seda 6iget horrori fiilingut :D Film vaadatud, näitas kell juba magamaminekuaega, aga selleks, et end ilusasti voodisse sättida ja igasugused magama-minekuks-vajalikud-protseduurid läbi viia, vajasime me valgust. Seda, mis aga sellest tulenevalt pärast toimuma hakkas, m6tlen praegu tagantjärgi, et vb oleks olnud parem neid asju pimeduses korda saata..!?

Ühes6naga nii kui tuled p6lema saime, läks madin lahti.. K6igepealt nägi Kadi üht tarakani kapi otsas teki peal, oli teine end ikka eriti mugavalt end sinna sisse seadnud, pikutas nagu oleks oma kodus olnud, on nahhaal. Siis jäi pilk peatuma teisel, kes külmkapi peal bossilt oma jalga puhkas, teda ahvatlesid seal ilmselt Kadi 3 šokolaaditahvlit, mis Lidlist hea hinnaga ostetud sai. Kolmas aga ilmselt aimas juba midagi halba ja pani oma kapjade välkudes ning tundlate lehvides vannitoa poole ajama, kui mina talle l6puks järgi j6udsin, oli tema juba end uksepiida ühest august sisse upitamas, niiet mina nägin vaid ta ahtrit veel. Kadi oli selle ajaga j6udnud näost täiesti valgeks minna, aga no olgem ausad, oli see ka ika šokk omaette, oleks nad siis mingi tavalise mutuka m66tu, no krt kui sulle ikka ühe pöidla pikkune ja kahe pöidla paksune elukas vastu vaatab, lööb p6hja alt ära küll. Kui tavaliselt on olnud Kadi see aktiivsem pool, kes neid lendava taldrikuga taga ajab, sest mina lihtsalt istun ammuli sui voodil jalad taeva poole ning kategooriliselt keeldun end liigutamast, siis seekord oli julgusepoiss hoopis minu sees, kes mind tegutsema pani. Nähes Kadi kaamet nägu, mul lihtsalt ei olnud muud varianti :D Aga ega minulgi v6ttis see k6ik ju aega.. K6igepealt oli vaja leida parajalt tugev ja suur asi, millega neile niimoodi lagipähe saaks lajatada, et ta tundlad jalgadeks muutuks ja vastupidi. Vahepeal oli see külmkapitarakan teinud väikse hüppe kapi otsa oma s6bra juurde. See intsident tegi aga Kadi näo pool tooni veel valgemaks. Siis sai mul villand, haarasin oma valge tossu, vähemalt tol hetkel tundus see k6ikidest olemasolevatest asjadest k6ige m6istlikum.. Kiskusin laua alt välja tooli, sest nii pikk ma ka ei ole, et kapi otsa ulatuksin, isegi kui käe pikalt välja sirutasin, ei andnud m66tu välja, ja no ma pidin ikka kindel olema, et ka pihta saan.. Panin siis ühe jala toolile, teise hoidsin esialgu kindlalt maa peal, ega see asi ei käinud nii kiirelt, et hops toolile ja lajatus sellele sitapeale.. no ma pidin ju hoogu v6tma :D niimoodi sellises asendis ma seal siis olin, otsides seda “6iget” momenti :P 15 minutit ootasin :D no maaaaaa ei saand, v6ttis ikka jala tudisema küll, ma olin talle ju niii lähedal, ja no ta vahtis mulle täpselt otsa ka, minu esialgne plaan talle tagant poolt läheneda läks vett vedama :S L6puks v6tsin siis julguse kokku ja lajatasin, aga MÖÖÖÖÖÖDAAAAAA :D Mineeepekkinohh, nii palju aega ja vaeva, tulemus aga täiesti null. No siis pani ta ju otseloomulikult kuskile sügavamale teki sisse ajama, kaval ka nohh :D Kuidas ma sain mööda lüüa mai saa aru :D:D Piinlik. Olime Kadiga ühel n6ul, et tarakanide tapjaid meist ei saa, v6tsime appi teise 6lek6rre ja t6ttasime baari abi järele. No sealt saime me seda vurtsu, millesse k6ik nii t6siusklikult usuvad. V6tsime viisakusest vastu, aga sama kiirelt kui me selle saime, kadus ka see kuskile kaugele voodi alla, sest kui me t6esti seal seda vurtsutama oleks kukkunud, siis oleks me ise enne sussid püsti visanud ning hommikuks oleks tarakanilaipade asemel 2 inimlaipa olnud. See variant meile millegipärast ei meelt mööda ei olnud. Tuli kasutusele ka viimane 6lek6rs, s6braabi - meile t6ttas appi ka veel öövalvur, kes juba kuskilt oli ühe k6rvaga kuulnud meie “kaklusest” tarakanidega. Kui ta oma käe sinna teki sisse toppis, siis mul jooksid külmavärinad üle kere, tundus, et mees oli teistega t6eliselt sina peal.. no kle ta rääkis ju ka nendega, nagu, RÄÄÄKIS!?? Kuidas sa üldse saad selliste elukatega rääkida? Fuhh. Aga ega tema nö v6luv6tetest ka suurt kasu ei olnud, ühe sai kapi otsast alla ning hirmsa jala hoobiga ta igatahes uksest välja lendas, aga teine suutis end ikkagi kuskile niimoodi ära peita, et me l6puks ei leidnudki teda, sai küll k6ik tekid läbi raputatud, aga ei miskit. Soovisime “abistajale” head teed ja 3kesi me sinna jäime. No asi seegi, parem kui 5kesi! Tuli ju uni küll, proovi sa jääda magama teadmisega, et mingi vastik parasiit pesitseb su toas teadmata-kohas ja ta v6ib iga kell sul sita lahti ehmatada. Meie igatahes väga vaimustuses sellest m6ttest ei olnud. Nii ma siis vaatasin iga 10 min tagant kella, ise iga kord naiivselt lootes, et ehk on juba hommik käes :D Igatahes 5.48 vaatasin kella ja ma polnud veel s6ba silmale saanud. Edasise kohta aga mul andmed puuduvad, ise järeldan, et ehk siis jäin L6PUKS ikkagi magama. Thänks gad!

V6in ka veel niipalju öelda, et seesamune tarakanielukas on endiselt teadmata kadunud, aga meie toast ta ilmselt kuskile kaugemale pole j6udnud, sest aegajalt ta ikka kolistab kuskil.. ja ta teeb seda ikka päris valjult, pärisausalt. Kui ikka keegi mu läheduses magab, siis ma suudan ka vaiksemalt sammuda kui see mutuk meil lärmi teeb :D

AGA meie elus puhuvad hetkel uued tuuled, kui miskit kindlamat selgub, eks ma siis riputan ka siia miskit ;)

Seniks aga selget m6istust ja kainet meelt :P

PS! Eile pidas Top Tours oma 5.ndat sünnipäeva Eestis klubis Hollywood, homme tuleb aga sünnipäev meile siia Kreetale ja siis on meie aeg teda pidada. Can`t wait. NOOOOOT :D