Seiklus l6unarannikul.

Teisipäeval ei olnud Kristelil ühtegi ekskursoiooni, seega kasutasime juhust ja p6rutasime saare l6una ossa päeva nautlema. Kristel oli seal enne käinud ja teadis väita, et seal pidavat megailus palmirand olema. Ei ole just palju kohti, kuhu Kristel tahaks tagasi minna, aga ju siis see oli seda väärt. Tagant järgi noogutan kaasa ja ütle, et asi oli seda sajaga väärt.

S6it sinna v6ttis natuke rohkem kui tunnike. Kilomeetreid sinna oli tglt k6vasti alla saja, aga enamus meie ajast v6tsid vahepeatused. Ja siinkohal ei pea ma silmas pissikaid, vaid tunne-oma-kodumaad stoppe. Unustasime fakti, et oleme siin olnud juba pea 2 kuud ja jääme siia teiseks sama kauaks veel – uudistasime ringi fotokas kaelas kui t6elised turistid. Saime ära käia kohtades, kuhu me oma elu jooksul vb enam kunagi satu. Üks k6ige meeldejäävam seik kogu tripi jooksul oli kanjonis s6it, see megailus vaade ja mägedega v6rreldes täpitunne ning meeletu tuul – oi kuidas me ukerdasime seal pilte tehes, kui kuskilt kinni ei oleks saanud haarata, oleks minema lennand nagu tuulispask. Ja nagu pildilt ilmselgelt näha v6ib olid tol päeval seelikud meile rohkem tüliks kui naiselikkuse sümboliks. Seelikusaba j6udis päeva jooksul rohkem üle pea käia kui ma silmi pilgutada. Ja no teine omaette elamus oli muidugi siis palm beach – seda silmipimestavat vaadet ja tunnet, mis pärast pikaks pikaks ajaks sisse jäi on lihtsalt raske s6nadesse kirja panna. Tänu laenutatud vesirattale sai ära käidud ka metsikus “džunglis, kus ilmselt sai jäädvustatud ka meie päeva k6ige eredamad pixlid.

Kui ma kunagi veel Kreetale tagasi peaks tulema, siis see koht ei jää kohe kindlasti külastamata. Seal palmide vahel metsikus looduses veedaks isegi oma mesiädalad, aga no sinna on mul veel pikk pikk ma minna :) Kahjuks v6i 6nneks.. no ma nüüd ei teagi kohe :P