Lootus!?

 

Ähh, jälle on ju pühapäev. Meie vaba päev. Ja me oleme netis. Mitte enam Hanias, nagu meile juba tavaks oli saanud. Leidsime meie hotellist u 2 km kaugusel oleva rannabaari nimega Corali, kus on täiesti olemas ka traadita internet. Niiet oma läpakas siinkohal on kui rusikas silmaauku. Ja muidugi ei saa mainimata jätta ka meie poolt mitmekordselt armastatud keskmise suhkrusisalduse ja piimaga jääkohvi, mis siinmail kannab nimetust frappe ning mis meile ilma igasuguse kahtluseta ka alati unetu öö garanteerib. Nagu meil neid veel vähe oleks eksole. Päris harvad on need korrad, kui ärkad hommikul teadmisega, et oled öö jooksul 9 korra asemel “k6igest” 4x kella vaadanud ja kael ei olegi nii kange kui tavaliselt. Saavutus missugune. Mhm. Aga ikka on ju vaja korraliku kofeiinidoosiga oma keha v6belema ja käed värisema panna nohh. Samas olgem ausad, kuradime hea on ju seda ka lürbata, on viimane ju piisavalt kange ja külm, et täpselt need viiskuusseitsekaheksa netitundi ära sisustada. Ja pealegi on see hinna poolest odavaim, mida rahakott v6tta kannatab, kuigi seegi on juba kukrule paras pr6makas omaette, kui ette m6eldes k6ik eesseisvad külastused ja nendega seotud kulutused kokku arvestada. Aga siin me siis nüüd Keidiga (nii tutvustab siinmail Kadi end kohalikele juba vabatahtlikult, sest nende keel lihtsalt paraku kahjuks ei küündi Kadi pärisnime välja hääldama. Taunid.) istume. Jälle. Täpselt nagu eelmine pühapäevgi. Nimelt otsustas meie Hania s6ber meist lihtsalt lahti öelda. V6i pöörasime hoopis meie temale selja!? Igatahes ainult meie Kadiga teame asja tegelikku p6hjust ja kogu loo tagap6hja. Ja siiralt loodame, et TEMAGI. Aga naiivne oleks uskuda, et tema poolt jäi asi katki sama p6hjuse pärast, mille pärast see meie poolt tehtud sai. Sest paraku peame leppima t6siasjaga, et mehed näevad asju hoopis teise külje pealt ja t6lgendavad asju oma äranägemise järgi. Kahjuks. Seepärast jääbki temapoolne versioon asjast meile m6istatuseks. 6hku rippuma. Las jääb. Pigem oli tema see, kes kaotas. Eks ka meie jääme taga igatsema Daily News`i koos Andrea ja Mihhalise ja Billy`ga. Ja otseloomulikult ka Kahluat. Ning juba seda tunnet, et saad siit urkast välja. Njahh..

Enivei, siin ma igatahes seda k6ike aga pikemalt lahkama EI hakka, kogu eelnevgi oli pigem seletuseks meie Hanias mittekäikudele enam. Aga 6nneks mäletame seal viimast korda veedetud aega ainult heade m6tete ja tunnetega. Pealekauba pidasime me ju tol korral seal ka Kadi sünnipäeva. Khmmm :D Juba see peaks olema piisavalt hea p6hjus headeks mälestusteks :)Aga jälle ainult MEIE teame. Ainuke asi, mida kahetseda v6ib, oli l6pus Daily News`i mahaunustatud apelsine täis kott, mille Kadi raske vaevaga välja oli teeninud!

Elasime selle nädala ilma apelsinideta üle. Ja ka teise nädala. Ja tuleb ka kolmas nädal otsa. Ja ilmselt tuleb neid veelgi..

Oleme ka selle üle elanud, et konutame endiselt selles väljasurnud inimtühjas hotellis, mille karjamaadel isegi loomadel on piin olla. Nii kurb kui see ka poleks.

Nüüdseks oleme siis Kadiga asjal juba nii kaugele lasknud minna, et sellised filmide nimekirjas olevad multikad nagu Open Season ja Shrek , mis algul meie silmadele vaatamiseks täiesti välistatud olid, on ka tänaseks oma täispikkuses ja –hiilguses otsast l6puni läbi vaadatud ja lahatud. Mis veel enam, ka kogu meie olemasolev filmilist sai sisse uue hoo – nimelt alustasime me filmide teistkordset, m6ndade ka kolme- v6i neljakordset vaatamist. Et ikka kogu süžee täielikult pealuusse raiuda :D

Aga vähemalt praegu saan ma tunda end inimesena, rääkida oma lähedaste ja s6pradega ning lugeda uudiseid. Naiss :)

NB! Saladuskatte all v6in ka öelda, (tahaks hullult tglt juba kindlusega väita) et käivad tihedad läbirääkimised meie ümberasustamisele. Jälle :D

Kas t6esti j6uab 6nn nüüd l6puks ka meie 6uele? Elamenäeme.