Jaaaiiiiiiiii, teate mis täna juhtus w?? Saime Heiliga oma vildist sussid valmis ju, üliäge:) Ja jumalast ilusad ka veel. Kui mõelda sellele, et no minul oli olukord vahepeal ikka täiiiiestiii lootusetu, tglt ka, kui tol hetkel mõtlesin, et löön käega ja annan alla, siis nüüd võib tõesti julgelt väita, et näed, ka sitast saab saia teha, kuigi mulle pole kunagi see väljend meeldinud:D Miski mu sees nagu ütles, et kamoon, esimene projekt, tuleb välja mis tuleb, tööta edasi. Ja barammpappaa, vaatmissai, peaaegu, et parimad sussid üldsee:) Oi ma olen uhke enda üle:D Nii uhke, et lausa uhkeimast uhke pidi ju õhtul pittu minema sellepärast:D Tegelt oli see diil meil juba ammu tehtud. Õigemini juba pärast meie karika võitu võrgus, sest kuidagi pidi ju victory`t tähistama:P
Pestud kustud kammitud mukitud, oli meil Heiliga vaja ju enne peole minekut väikse veiniga tuju veeeeeeeel rohkem ülespoole kergitada, mis ülihästi ka välja tuli;) Sest seda vähem pidime me pidus õlut jooma, sest teadagi meile kummalegi see väga ei maitse:D Niiet, ratta selga ja DICKENS, siit me tulime:D:D Tuju juba täitsa sees – esimene õlugi läks kuidagi väääga libedalt:D Kusjuures enam ei pane tähelegi, et õlut joome, esimesed korrad oli küll pärast igat lonku nägu krimpsus peas, aga nüüd on juba täitsa meeldima hakanud, kuradi kurat, nagu Heili ütleks selle peale:D:D Igatahes mida rohkem õllesid, seda rohkem tantsusamm sisse
tuli..no nagu ikka:D Lõpuks oli tantsu
samm juba nii sees, et ajataju täiesti kadunud ja mitte meie ei olnud need, kes peo lõpetasid, vaid need onklid seal baaris, kes tuled põlema panid, pfff, me oleks veel edasi pannud, vabaaaalt:D Oi tulede põlema panekuga tulevad mul alati millegipärast Hollika ajad meelde, sest sealt ei taha ma tavaliselt kunagi ju enne varvast lasta, kui ikka pidu AMETLIKULT lõppenuks 
kuulutatakse:D Igatahes jah, sunniviisiline lahkumine siis ka seekord..ratta selga ja..nokurjam, miskipärast oli see tagasitee jälle kuidagi niiiii raskevõitu:D Eriti kui ühe käega roolima pead, sest teise käega oli vaja hirmsasti telefoniga rääkida..40minutit ikka ei jauraks ju, eriti kui NORMAALSED inimesed EESTIS tol hetkel magavad..No ju siis oli ikka hirmsasti vaja:D
4.00 magama ja 7.00 üles. 3h täitsa piisav ju, NOOOT. Miks järgmisel päeval nii halb peab olema?? Ja selle vennikese kaela tahtsin ma kahe korra keerata, kes mulle kaikaga pähe tagus. No sellist peavalu pole enamammu tundnud. Õlu ja vein vist väga suured sõbrad ei ole, nagu ma järgmisel hommikul aru sain. Kahju, et selliseid asju alati liiga hilja taipad. Igaljuhul asi oli tegelikult lausa nii hull, et see puder, mis kaussi tõstetud sai, sinna jäigi ja ei mingit morning assemblit ja päeva esimese poole tegevustest ei tahtnud ma mittemidagi kuulda ka. Mine ise 2x raskema peaga kanuusse, ümberkäik on garanteeritud. Loobusin sellest, jah aitähh:D Ega Heiligi enesetunne kiita polnud, aga nii kiita ikka oli, et voodisse lamama ei pidanud jääma. Michaelile käskisin öelda, et olen haige..jaaa haige, olingi haige, misssiis?:D No okei, enam ei tee, pole ilus, ma tean. Aga no championid võivad, jaaaaaaaa, jesssssss:P:D:D
Lõunaks sain ikka kargud alla. Aga terve päev oli ikka selline „haiglane“ tunne peal ja sees ja igal pool:D Õhtul rühkisin 2h jõusaalis, et kuidagigi see tunne must välja saada, sain ka! Õhtul oleks jälle peole läind..PÄRIS oleks:D:D Mõned läksid ju kusjuures, hullud, väsimatud, baaaah. Mai jaksaks. Aitas sellest ühest korrast. Ja täiestiii.
Aaa, tegelt, 1 üliülitähtis asi jäi mainimata..Nimelt kuu aega, TÄPPPSELT KUU AEGA on meil veel siin olla..mõistate? Oleme olnud siin juba 3 kuud ja need on läinud kui linnulennult, mis siis veel see 1kuu? See on umbes nii, et täna..ja homme olemegi kodus. Appi, maidaha selle peale üldsee mõelda praegu, sest see teeb natuke kurvaks. Kui me kõik koos lahkuks, siis vb oleks olukord natuke teine, aga see, et internationalid lähvad ära ja taanlased jäävad..maidea..Midagi jääb ju nagu maha siis, st kõik jääb maha, kõik, millega need 4 kuud seotud oleme olnud. Okei, meil oleks ka võimalik tglt veel 2ks kuuks siia jääda, täpselt sama kaua nagu teisedki kõik, aga kui see ei juhtu nüüd, siis see juhtub siis, sest 1kord peame ju lahkuma nagunii!! Aaaagh, me oleme kõigiga nii lähedasteks saanud, kõik on nagu omad, mõtleme ja käitume kui 1 pere – internationalid on osa taanlastest ja taanlased on osa internationalidest. Ja siis järsku enam ühtesid pole. Ebaaus ju? Aga samas reaalselt mõeldes, elu läheb edasi, nii meil eestis kui neil siin taanis. Sometimes you win, sometimes you loose. That`s life. And so it is!!!
Laupäeval oli Fitness Centeri suuuur GRAND OPENING. Kõik tähtsad ninad olid kohal, palju kõnesid ja palju veini ja shampust. Ökk, käisin sealt „joogilaua“ juurest kaaaaaaarega mööda:D Ampsasin ainult paar viinamarja ja trenni ära..
Õhtul oli meil järjekordne Coffe House, teemal Classmate Night. Erinevad lauad. Poisid tüdrukud eraldi, nagu klassiõhtutel ikka:D Eeeeeeh, ja midagi täitsatäitsa uut, koooooke ei olnudki ju, hot dogi sai hoopis:D Naljakas ja kuidagi teistmoodi oli seekord üldse kõik...
Pestud kustud kammitud mukitud, oli meil Heiliga vaja ju enne peole minekut väikse veiniga tuju veeeeeeeel rohkem ülespoole kergitada, mis ülihästi ka välja tuli;) Sest seda vähem pidime me pidus õlut jooma, sest teadagi meile kummalegi see väga ei maitse:D Niiet, ratta selga ja DICKENS, siit me tulime:D:D Tuju juba täitsa sees – esimene õlugi läks kuidagi väääga libedalt:D Kusjuures enam ei pane tähelegi, et õlut joome, esimesed korrad oli küll pärast igat lonku nägu krimpsus peas, aga nüüd on juba täitsa meeldima hakanud, kuradi kurat, nagu Heili ütleks selle peale:D:D Igatahes mida rohkem õllesid, seda rohkem tantsusamm sisse
tuli..no nagu ikka:D Lõpuks oli tantsu
samm juba nii sees, et ajataju täiesti kadunud ja mitte meie ei olnud need, kes peo lõpetasid, vaid need onklid seal baaris, kes tuled põlema panid, pfff, me oleks veel edasi pannud, vabaaaalt:D Oi tulede põlema panekuga tulevad mul alati millegipärast Hollika ajad meelde, sest sealt ei taha ma tavaliselt kunagi ju enne varvast lasta, kui ikka pidu AMETLIKULT lõppenuks 
kuulutatakse:D Igatahes jah, sunniviisiline lahkumine siis ka seekord..ratta selga ja..nokurjam, miskipärast oli see tagasitee jälle kuidagi niiiii raskevõitu:D Eriti kui ühe käega roolima pead, sest teise käega oli vaja hirmsasti telefoniga rääkida..40minutit ikka ei jauraks ju, eriti kui NORMAALSED inimesed EESTIS tol hetkel magavad..No ju siis oli ikka hirmsasti vaja:D4.00 magama ja 7.00 üles. 3h täitsa piisav ju, NOOOT. Miks järgmisel päeval nii halb peab olema?? Ja selle vennikese kaela tahtsin ma kahe korra keerata, kes mulle kaikaga pähe tagus. No sellist peavalu pole enamammu tundnud. Õlu ja vein vist väga suured sõbrad ei ole, nagu ma järgmisel hommikul aru sain. Kahju, et selliseid asju alati liiga hilja taipad. Igaljuhul asi oli tegelikult lausa nii hull, et see puder, mis kaussi tõstetud sai, sinna jäigi ja ei mingit morning assemblit ja päeva esimese poole tegevustest ei tahtnud ma mittemidagi kuulda ka. Mine ise 2x raskema peaga kanuusse, ümberkäik on garanteeritud. Loobusin sellest, jah aitähh:D Ega Heiligi enesetunne kiita polnud, aga nii kiita ikka oli, et voodisse lamama ei pidanud jääma. Michaelile käskisin öelda, et olen haige..jaaa haige, olingi haige, misssiis?:D No okei, enam ei tee, pole ilus, ma tean. Aga no championid võivad, jaaaaaaaa, jesssssss:P:D:D
Lõunaks sain ikka kargud alla. Aga terve päev oli ikka selline „haiglane“ tunne peal ja sees ja igal pool:D Õhtul rühkisin 2h jõusaalis, et kuidagigi see tunne must välja saada, sain ka! Õhtul oleks jälle peole läind..PÄRIS oleks:D:D Mõned läksid ju kusjuures, hullud, väsimatud, baaaah. Mai jaksaks. Aitas sellest ühest korrast. Ja täiestiii.
Aaa, tegelt, 1 üliülitähtis asi jäi mainimata..Nimelt kuu aega, TÄPPPSELT KUU AEGA on meil veel siin olla..mõistate? Oleme olnud siin juba 3 kuud ja need on läinud kui linnulennult, mis siis veel see 1kuu? See on umbes nii, et täna..ja homme olemegi kodus. Appi, maidaha selle peale üldsee mõelda praegu, sest see teeb natuke kurvaks. Kui me kõik koos lahkuks, siis vb oleks olukord natuke teine, aga see, et internationalid lähvad ära ja taanlased jäävad..maidea..Midagi jääb ju nagu maha siis, st kõik jääb maha, kõik, millega need 4 kuud seotud oleme olnud. Okei, meil oleks ka võimalik tglt veel 2ks kuuks siia jääda, täpselt sama kaua nagu teisedki kõik, aga kui see ei juhtu nüüd, siis see juhtub siis, sest 1kord peame ju lahkuma nagunii!! Aaaagh, me oleme kõigiga nii lähedasteks saanud, kõik on nagu omad, mõtleme ja käitume kui 1 pere – internationalid on osa taanlastest ja taanlased on osa internationalidest. Ja siis järsku enam ühtesid pole. Ebaaus ju? Aga samas reaalselt mõeldes, elu läheb edasi, nii meil eestis kui neil siin taanis. Sometimes you win, sometimes you loose. That`s life. And so it is!!!
Laupäeval oli Fitness Centeri suuuur GRAND OPENING. Kõik tähtsad ninad olid kohal, palju kõnesid ja palju veini ja shampust. Ökk, käisin sealt „joogilaua“ juurest kaaaaaaarega mööda:D Ampsasin ainult paar viinamarja ja trenni ära..
Õhtul oli meil järjekordne Coffe House, teemal Classmate Night. Erinevad lauad. Poisid tüdrukud eraldi, nagu klassiõhtutel ikka:D Eeeeeeh, ja midagi täitsatäitsa uut, koooooke ei olnudki ju, hot dogi sai hoopis:D Naljakas ja kuidagi teistmoodi oli seekord üldse kõik...
0 kommentaari:
Postita kommentaar