Kes pole Egiptuses käinud, pole õiget elu näinud :D

Naised on linnud - kes kodukana, kes harakas, kes uulitsavarblane, aga mina olen rändlind. Kui suvi lõpeb, hakkavad tiivanukid kihelema, suled sügelema ning rännukihk haarab meeled. Hea meelega paneks seljakoti eluks esmavajalikku täis ja kaoks aastateks, aga kahjuks olen liiga palju sõltuvuses oma lähedastest ja sõpradest, kes on minu suurim põhjus alati koju tagasi tulekuks!!!
Kuid siiski taaskord pigistasin ma silma kinni ja pühkisin Eesti tolmu jalge alt..

Tänasel päeval käivad kõik muudki Egiptuses. Ma räägin nagu rändlinnud nohh. Nojah, Poromaa hakid tulevad ju Eestisse puude otsa kädistama, eks eestlased peavad siis talveks veidi rohkem lõuna poole taanduma. Ja mõned mitte ainult ei käi vaid lausa resideeruvad seal. Jumal hoidku selle eest, et ka mina seda teeks!? EIEI!!
Ning aeg-ajalt mõnes seltskonnas, kus jutt on läinud Egiptimaa peale, olen mina koguaeg pidanud see ainuke loll olema, kes ei saa üldse mittemillestki aru, kui räägitakse uuest ja vanast Sharmist, Punase mere soolsusest ja kurat teab millest veel..

Nüüd aga istun mina juba oma 2 nädalat Egiptuses ja naljakas on mõelda, et teen seda veel järgmised 5 kuud..Nimelt kes veel ei tea, siis ma ei ole tulnud siia kui turist, meie teeme oma tiimiga Sharmis animatsiooni tööd:):)
Selle vähese ajaga olen vähemalt selle juba selgeks saanud, et kui keegi kohalik end tutvustama tuleb, siis on fifty-fifty, ta nimi on kas Mohammed või Ahmed :D Originaalsus kuubis nohh:D

Egiptuse saaga jätkub..:)