Vahepeal on jälle nii palju juhtunud, lihtsalt no kohekuidagi ei ole jõudnud siia arvuti taha kõike kirja panema, eriti veel kui õues päike sillerdab ja kogu elu käibki värske õhu käes..
24.-25.04 oli meil spordipäev, külastasime Arhuse Folk High Schooli ja võistlesime nende vastu käsipallis, võrkpallis ja sulgpallis - ehh, meie tüdrukute võrgutiim tuli auväärsele 2.le kohale:) Esikoht oli tglt täidsa käegakatsutav! Et i`le täpp panna, sai viimase päeva õhtul veel Arhuse linna ühes kuulsaimas pubis maha peetud 1kõva rock`n roll – õlu voolas ojadena ja tants käis laudade peal, no pärast ikka tundsid, et olid pidu pannud – küünarnukid katki ja jalad valusad, aga mis ei tapa, teeb ainult tugevaks;)
Nüüd oleme siis ära proovinud ka kajakitamise järve peal, isegi rescue excercisega saime kõik hakkama taaskord, siplesime vees jälle nii mis hirmus:D Seekord oli vesi paar kraadi soojem juba:)
Teisipäeval oli meil jalka match ühe teise boarding schooli tüdrukute vastu, no saime lutti 4:1 nii mis koliseb :D Aga pole hullu, nendel on jalgpalli treeningud igal nädalal kavas, meie aga olime enne võistlust vb ainult 4praktilist trenni teinud. Ikka olime tublid:)
1.mai oli meil holiday siin jälle, läksime kogu kooliga mere äärde, ja no otseloomulikult ei saanud ju juhust kasutamata jätta ja merevesi ära proovida. Bikiinid selga ja lainetes me olime:D Mis see vesi võis olla, max 10kraadi ehk. Võttis hinge kinni küll algul, aga nii kuradima hea oli:D Naljakas oli vaadata kuidas mõni kaldal talvejopega lõdises, ma aga külma närviga lihtsalt vee ja kalda vahet jooksin:D:D SUPER!
Eile oli ka 1eriline päev – LINEDAYS - koolitunde ei olnud, küll aga veetsime ägeda päeva kogu oma outdoori grupiga metsas mööda puid ronides. Ja repelling vabas õhus sai ka ära proovitud. Adrenaliinilaks koguks päevaks nüüd olemas:D
2 päeva veel, KAKS PÄEVA VEEL, mõistate? MA ei mõista, see pole mulle veel ikka kohale jõudnud, et varsti pean ma siit lahkuma, ma vist ei tahagi, et see mulle kohale jõuaks, vähemalt enne kui see hetk käes on. Kõik on nagu kuidagi nii reaalne, et nii on koguaeg olnud ja nii peabki olema, ka edaspidi. Ma ei tohi mõelda lahkumisele, ma vihkan hüvastijätte, see on nii valus. Aga ma tean kuidas ma teen, kõik on juba läbimõeldud – ma teen nii, et ma naudin need 2 päeva siin veel täie rinnaga, et viimasel päeva öelda “ Ma olen endast kõik andnud ja samas ka kõik võtnud“. Sest kõige hullem asi siin maailmas on kahetseda tegemata jäänud asju, ja seda me ju ometigi ei taha! Niiet tegutsema nüüüüd ;););)
Täna on meil siin OLD STUDENTS MEETING, kõikkõik kes siin kunagi mingitel aastatel olnud on saavad kokku jälle, nii lahe:) Osad tulid eile õhtul ja praeguseks ongi kool juba siginat saginat täis, sest õhtul tõotab tulla väääägev pidu. Oiii kui vägev:D
Ja homme on diplomite kättesaamine ning aeg öelda good bye:(
0 kommentaari:
Postita kommentaar