Changes.

K6igepealt siirad vabandused minu blogi f2nnide ja f2nnitaride ees, et juba enam kui n2dal ei ole siia lisa tulnud, aga mul on ka vabandus kohe varnast v6tta - nimelt hakkas minu septembris 4aastaseks saav siiani truu s6ber olnud sylearvuti jonnima a 1 p2ev lihtsalt keeldus enam pilti ette v6tmast. H2mmastav ja kurb yheaegselt. Aga eks nagu inimolevustelgi tulevad vanusega igasugused h2dad ja seda just enamjaolt seespidiselt, ilmnes ka minu ustaval kaaslasel, kes on mind teeninud juba aastaid, elanud koos minuga yle nii halbu kui h2id aegu, t6en2oliselt mingi rike. Kuskil sees. Sygaval. Ilmselt emakaart. Viskas sussid pysti ja keeldus enam elamast. V6i hoopis k6vaketas. Aga need k6ik on praegu vaid oletused, t6elise vea p6hjuse selgitab v2la juba ekspertiis. No kui v2ga ekspertiis see nyyd on, aga meie siinse s6bra - nii kutsume me Kadiga Apladas Beachist yht kutti, kes esimesena hotellist meie vastu viisakussheste v2lja n2itas ja sellega ka meie usalduse p2lvis. Tema oli see, kes meile hotelli saabudes meelalt naeratas ja meie 10kg kasti lasteasadega, mis me t2iesti kogemata fuajeesse unustasime tuppa t6i - s6ber.


Tegelikult on vahepeal selle paarikymne p2evaga p2ris palju juhtunud...


P2rast s6bra korduvatele v2ljakutsumiste mittevastamistele otsustasime 1p2ev siiski oma igap2vaellu mingit vaheldust tuua, hotelli territooriumilt v2lja saada ja end ka avalikult ilmutada. P2rast mitmetunnist hea popmuusika saatel childrens cocteilide nautlemist - meie ju alkoholi ei oo - baaris nimega Kahlua kell 4 koju j6udes pidime t6dema, et oma paakide v2lgutamine avalikus sektoris ei olnudki nii paha m6te kui algul arvasime. Esiteks t2ienesid meie s6bravarud silmm2rgatavalt, v6ib julgelt v2ita et isegi 3kordselt - kui sinna l2ksime yhe s6braga, siis 2ratulles oli neid uba lausa 3, kes meie 2rgmisi v2lask2ike pikisilmiootama 2id. Nende sisse mahub ka 1 baarit66taa, kes mulle siiamaani millegip2rast rahu ei anna.. a teiseks veendusime iga seal veedetud minutiga yha enam kreeklaste avatuses ja s6bralikkuses. Kui sa siin kuskile baari l2hed, siis ei ole sa mittekeegi vaid vastupidi, sa oled k6ik. jumal hoidku veel selle eest, kui sisened 1 v6i 2 v6i 3kesi, st ole sa paljukesi tahes, aga ilma kaaslaseta, saad sa sellise t2helepanu osaliseks, millest sa kunagi isegi unistadagi ei osanud. Mehed l2hevad sellepeale lausa kaklema, kes v2lja saab teha. Me Kadiga ei saanud end veel mugavalt sissegi seatud kui juba n6 tervitusoogid tekiila shotid laual v6beledes oomist ootasid. Nii v6ib ju baarist baari seigeldes siin end t2iesti pildituks juua. V6i siis on nii, et mingi tyyp tellib endale joogi ja laseb t2pselt sama arvu shotte tellida ka lauda, kui mitu chikki seal hambaid veristab. Siis ei j22 sul muud yle kui lihtsalt pits t6sta ja yle laua oma k6lava a selge h22lega jAMAS karjuda. jamas on kohalikus keeles terviseks. See shest on tyybile t2nut2heks kyll ja enamgi veel. Alkoholilembeliste tydrukute paradiis on see kreekamaa ma ytlen. Aga samal ajal pead sa ise ka koguaeg kainet ja selget m6istust s2ilitama, sest ega mehed lollid ei ole, olgu nad siis mis rahvusest tahes, kui tulevad m2ngu mehelikud instinktid, siis ega siinkohal enamaolt enam rahvus ei loe, mees on mees ja tasuta l6unaid kui selliseid t2nap2eval yldse ei eksisteerigi. Kui sa aga piiritunnetuse koju oled unustanud v6i selle lausa meelega sinna j2tnud ja lased v2gioogil enda yle v6imust v6tta, v6ib 6htu l6ppeda sinu jaoks ettearvamatult kui mitte 6elda lausa 6udusunen2ona. Kui h2sti l2heb, kummitab sind kogu elu sinuga 66 veetnud k2kerdise suur kongus nina, kui aga nii h2sti ei l2he, elad edasi pildiga silme ees vb millestki veel suuremast ja veel kongusemast.

Kui meie Kadiga tekiila asemel red bulli tellisime, oli k6igil algul imestus suur, aga see-eest saime p2rast suure austuse osalisteks ja meid v6eti kohe kui omasid. Uskumatu, kuidas ikka mehed kohe naisele otsa vaadates oskavad 2ra 6elda, kas ta on easy-going v6i ei. ja no selle 6htu jooksul k2is sealt baarist l2bi seda sorti naisi ikka roppu kanti - kes alustas oma meelde22vat 66d mingi suvalise konksuga baaris suudeldes, kelle 6htu aga l6ppes juba vetsus oksendades. M6lemad juhused sai oma silmaga 2ra n2htud. Kahju neist lausa. But thts the way it is.

Yhes6naga see oli meie esimene t6eline v2ljask2ik siin oldud aja jooksul, aga otseloomulikult ei j22nud see meie esimeseks ja viimaseks, esimesele j2rgnes teine, teisele kolmas ja kolmandale oleks j2rgnend ka neljas ja nelandale viies jne, aga p2rast kolmandat korda see ahel katkes, meie kartus sai t6eks - nimelt j6uti siiski arusaamale, et meil ei n2hta tulevikku antud hotellis ja me peame ymber asuma...K6ige parem oli aga asja juures see, et neljap2va 6htul 6eldi meile, et reede hommikul helistatakse ja 6eldakse, mis kella ajal buss meid peale v6tab ja oma teekonda koos meiega meie uue kodu poole alustab. Nautisime veel oma viimast 6htut Hanias t2iel rinnal - alustasime hotelli k6rval olevas tavernas Mihhalise ja Andrea juures ning l6petasime Platania suurklubi Mylose hooaja avamispeoga. Hotelli tagasi j6udes u 5 paiku ootas meid aga ees tol hetkel meie jaoks ahhetama panev yllatus, nimelt oli meie poolt reteptsiooni j2etud hotellitoa v6tmega - otseloomulikult olime me ju viimase 6htu auks end yles l66nud kui puped ja maailma k6ige pyssimad kleidid selga ajanud, niiet me kogu 6htu naelad olime ja klubi kogu kylastajate pilgud meie kylge kui liimitud olid..oot kuhu ma nyyd oma jutuga 6uda tahtsingi.. aa et teadaolevalt ei ole yhelgi pyssil kleidil ju mingit yleolevat avaust, kuhu saaks toppida hotellitoa v6tme, seega olime me sunnitud j2tma selle reteptsiooni - kaasas ka v2ike paberilipikas kirjaga you will b picked up in the morning at 7.15. Nagu WTF. Esiteks oli kell juba 5 ja teiseks pidi meile helistatama hommikul, millest v6is rahumeeli oletada, et lahkume alles p2rastl6nal..a krdi kolmandaks olid meil k6ik asjad veel kappides ja sahtlites ja vanniytoas ja r6dul laiali ja kokku pakkimata. Nagu tglt, ajuvabadus ju. Aga kaua meil seal ahhetada ja ohhetada aega ei olnud, lippasime sibinal sabinal kleitide v2lkudes tuppa asju pakkima nii mis koliseb. Ainuke asi, mida meil veel pakkimise ajal j6udu teha oli oli laulda "te oleteee v2rdaaaaaaaaaaad". 6nneks, 6NNEKS ei olnud meie toa riidekapil riiuleid ja suurem osa meie riietest pesitses endiselt kohvrites, siis ei v6tnud pakkimine kyll sajandeid, aga proovi sa teha seda kell 5 hommikul..Kuid paanitsemiseks polnud ometigi mittemingisugust p6hjust - saime me ju veel lausa 1,5 h magada ka - tagant j2rgi m6eldes oli see ikka priiskamine kyll ma ytlen.

Kui 7.15x lubati meile transporti ja 7.30 me ikka endiselt hotelli fuajees istusime, ise peast jumalast uimased a soojad, olin ma valmis juba k6ige hullemaks, sest nagu teada on inimolevus veel poolunes olevas olekus k6ige 2kilisem ja ohtlikum. Isegi mu k6rval istuv Kadi oleks lataka 2ra saanud. Nende ja Kadi 6nneks m6ned minutid p2rast poolt 8 sisenes hotelli ustest oma parimates aastates olev naisterahvas kysides oma vigases inglise keeles ja pealekauba veel kohutava vene aktsendiga "Skaleta?" "You coming with us ok?", "Skaleta?" kordas ta uuesti. Ma isegi vist pobisesin midagi vastu, aga tol hetkel ei olnud mul tegelikult mitte v2hekest 6rna aimu ka, kas selle koha nimi, kuhu me k6igi eelduste kohaselt minema pidime on Skaleta v6i Huieta v6i misiganes eta, ma lihtsalt kylma n2rviga haraasin oma kohvrid ja kotit2is vitamiini ehk siis umbesligikaudu 6kilo apelsine, mis s6ber oli meile l2hedalolevast 7kilomeetrini laiuvast apelsiniparadiisist korjanud, seadsin sammud hotellist yle tee ootava bussi poole. ja no siis hakkas 6udusunen2gu - nii palju kui ma ka yritasin silma looja lasta, sest teadagi oli mul ju selataga pea magamata 66, ma seda teha EI saanud, sest nagu hiljem v2lja tuli, oli see buss mille peale ka meid Kadiga parseldati ekskursiooni buss, mis oli teel Iraklionisse ja minu lemmikkohta KNOSSOSE PALEESSE. juhhuuuu. Lucky them. No ja oteloomulikult pidi ju see giid kogu tee - nyyd siis v2hemalt oma puhtas emakeeles - pl2kutama Minosest ja tema retarded j2rglastest, mida ta kyla pealt kokku vorpis. Missiis, et see oli juba uus grupp ja nemad kuulsid seda k6ike esimest korda - ei huvitaaaaaa.

Enivei, v2malt kohale me j6udsime. Pandi meid kyll kuskil tee otsas maha, aga 6nneks oli ka kohe auto meil j2rgi.
ja siin me nyyd siis oleme, uues hotellis, uues kodus - ARIA VILLAGEs. Nagu internetis hotelli kohta researchi tehes selgus, et tuleme metsa, siis t6epoolest, hotell on t2iesti isoleeritud igasugusest tsivilisatsioonist kui mitte 6elda, et lausa 2ra l6igatud kogu ylej22nud maailmast. Oleme kuskil yleval m2gedes koos silmi kipitama paneva ja oksereflekti tekitava m2gikitsede j a lammaste sitahaisuga. Naiss. Aga see k6ik on aind v2line 6nneks. Hotell ise on muidu 5 t2rnilisena v2lja reklaamitud, p2ris on tegelt 5 t2rni. K6ik toad on kyll sviidid, v6ib 6elda, et sisemust saab v6rrelda heas seisukorras oleva eurokorteriga, kus sees on oma k66ginurk koos t2iskomplekt s66gitarvikute, veekeetja ja mikrolaineahjuga. Suures elutoas ilutseb valge nahkdiivan, silmailu pakuvad plasmateler ja dvd m2ngija. Magamistoast v6ib leida triikraua ja triikimislaua. 2mx5m r6dul on v6imalus restil pesu kuivatada, laua taga kohvi uua, lamamistoolidel paagid taeva poole p2ikest v6tta ja yhel p2eval eluisu kaotades sealt lihtsalt alla hypata. Mul seda viimast pole veel 6nneks ette tulnud, aga yhe paari stringe viskasin kyll alla, st ei visanud, nad kukkusid, kui me Kadiga r6du kaudu yhest toast teise pidime kolima. R6du kaudu tegime me seda lihtsuse m6ttes. Meie olemegi kolimiskunnid, mitte keegi maailmas pole vist kokku ka nii palju kolinud ja nii erinevates kodudes elanud kui meie seda viimase 9 kuu ooksul teinud oleme. Ega siin ei julgegi kohvreid lahti pakkida, kunagi ei v6i ette teada millal sulle ukse peale koputatakse ja 6eldakse "sorry, but u have to move to another room coz we need it for the clients who are coming tomorrow". Mulle meeldib olla stuff, t66taja ainult neil hetkedel, kui see annab mulle v6imaluse minna k66ki ise jooki v6tma v6i restoranist toitu v2lja vedada, aga ylduhul siiski mitte, just see sama kolimiskeiss v6i klientidest hiljem s66ma minek, siis oleme me stuff k6ige otsemas t6lkes - asi.

Skaleta rajoon ja Aria Village hotell on ideaalne koht puhkamiseks just rahu ja vaikust otsivale vanemale generatsioonile oma proteeside m2ngudeks. V2hemalt mina isiklikult kyll siia oma puhkep2evi veetma ei tuleks. Kui ma nagunii enamuse oma ajast kas basseini 22res, rannas v6i linna peal 66elu nautides veedaks, siis milleks mulle see sviit? Ainult magamiseks. Kui sellekski. Ahjaa, ja rand asub siit umbes kilomeetri kaugusel, sinna minna soovijatele k2ib iga tunni aja tagant buss, mis rannahuvilised kohale viib. ja kuigi siin saab nii hommiku-, l6una- kui 6htus66ki, ei ole valik kaugeltki nii suursugune ja lai kui see oli Apladases. ja puhtus annab ka soovida. ja kui m6elda sellele, et hinnaklass j22b Apladasega umbes samatasemele kui mitte isegi ei ole yle, siis kuskilt miskit ei klapi ju. Ilmselgelt p2rast minu eelneva jutu lugemist v6ib j22da mulje, et tahan tagasi Apladasesse. Ma valetaks, kui ytleks, et ei taha. T2iega tahan..

Aga igal pyhap2eval tuleb meile uus grupp eestlasi. M6nikord natuke rohkem, m6nikord v2hem. Tna tuli ainult 4. Ja mitte yhtegi last..

Aga T2na on Kadi synnip2ev. Palju 6nne Kadile :) Ja pealekauba on meil tna vaba p2ev, jeei. Seega oleme juba teist pyhap2eva j2rjest Hanias. Kyll on hea kui on s6brad, kes viitsivad maha s6ita sadu kilomeetreid, et 2 chikki saaks kord n2dalaski tsivilisatsiooni maitset tunda. Kahlua here we come :P

NB!Kasutan hetkel s6bra raali, millel ei ole t2pit2hti. Siirad vabandused ka selle ees.