TC!

Täna hommikul kuskil kella 9 aegu saabus meie hotelli uus grupp eestlasi - restoranist kaugelt kiigates ja neid ükshaaval kokku lugedes saime l6pparvuks 7. Isegi sassi ei läinud vahepeal, millest tulenevalt peab t6dema juba unustuste h6lma vajunud t6siasja, et aritmeetika oli koolis t6epoolest meie m6lema 1 tugevamaid külgi :D
Ja nendest 7st andis lapsem66du välja koguni 1 inimolend. Märgiks ka veel igaks juhuks ära, et kogu eelnev tekst käib ainult Top Toursi klientide kohta. Muidu on meie hotellis veel eestlasi, aga nemad on siia lennanud lihtsalt teise agentuuri kaudu ja kuna meie nendega otseselt kokku puutuma ei pea ja ega hakka ka, siis edaspidi mingeid kokkuv6tteid tehes v6i arvestusi pidades käib jutt siiski Top Toursi klientidest ja Top Clubi lastest.

Meid on Top Tours toonud siia TC nime all, oleme me siin täpsemalt laste jaoks, mitte öelda, et lausa nende päralt. Kui täna tuli meile 1 laps ja seegi esmapilgul hinnates kuskil 13-14 aastane, seega vaevalt ta meiega legoklotsidega mängima hakkaks v6i randa liivalosse ehitama tuleks, siis paratamatult tekib küsimus:" Kas me ikka oleme 6iges kohas? On see just Apladas Beach hotell, mis ilmtingimata vajab lasteanimaatoreid?" Ma kahtlen siiralt. Ja Kadi toetab mind täies oma hiilguses. Seda enam, kui kuulsime täna meiega sama firma all töötavalt giidilt, et Rethymnos asuvasse Amnissose hotelli läks rohkem kui 100 eestlast, kellest enamus olid lastega pered..

Eile otsisime Kadiga p6hjust, miks siia nii vähe eestlasi tuleb. Top Toursi kodulehel veidi ringi surfates ning erinevate hotellide ja pakettide hindu v6rreldes saime selgust - kallis! Apladas Beach hotelli puhkama tulek läheks isegi üle keskmise Eestis palka saavale perele liiga kulukaks. Maksavad need paketid ju siin 11 000 ja üle selle. Ja seda ka ainult hommiku- ja 6htusöögiga. Siin üldse ei pakutagi restoranis l6unasööki, seda saab soovi korral ainult basseini baarist ja seda ka lisaraha eest. No muidugi see hotell väärib ka oma 4tärni ja ON t6epoolest seda raha väärt, aga siia v6ivad puhkama tulla üksnes paarid, kes kunagi k6vasti tööd rüganud ja nüüd heal pensionil on. Ja kusjuures enamik puhkajaid siin sellised ongi. Väga vääga palju vanapaare on siin - üks aitab teisel juukseid sugeda ja kolmas ajab neljanda proteese toidu seest taga. Nii on. Tegelt ka :D

Aga me oleme endiselt 6nnelikud ja täitsa pruunid ka juba:)

Baila bailaaaa!

WLAN. 1:0 meile.

WLAN. 1:0 meile.

No ma lihtsalt pean ära mainima, et meie hotelli managerideks on 2 noort ja ülinägusat kohalikku kutti, kes pealekauba on veel ka vennad. "Oh milline taevane 6nnistus", "millega me küll selle k6ik ära oleme teeninud?" m6tlen ma endamisi pidevalt..
Nimedeks on nad saanud Manolis ja Manos. Ja eile 6htul me siis istusime seal nende nö offisis. Mina ja Kadi.. ning nemad!! Salapärane eksole!? Tegelikult olime me seal ka p6hjusega. Ja päris tähtsa. Nimelt tervelt 15 minutit kohmekat olemist "tagaruumis" ja pärast 30 minutit ootamist tasus ära - saime endale unlimited accessiga interneti. Ja seda lausa tuppa, jeeeeei. Nüüd saame me endid enivheer ja enitaim ning üksk6ik millises konditsioonis kogu ülejäänud maailmaga ühendada. Sounds good, right? :P


Panime oma ilud ja v6lud mängu ning seekord pidid need muidu nii tugevad ja enesekindlad näivad 2 noormeest tunnistama n6rgema sugupoole pealejäämist. 1:0 meie kasuks ;)
Ootan juba p6nevusega järgmist "kohtumist" :D Kas tuleb 2:0 v6i lisame 1:1 viigiga asjasse vürtsi?
BTW, mäng käib 5 v6iduni!!!

Elagu Apladas Beach, selle mänedžerid ning vaifai (loe: Wi-Fi)

Knossose palee.

Ja ka Knossose palees anti meil v6imalus ära käia.
Tutvusime saare kuulsaima mälestusmärgi - Minose palee varemetega, millega on seotud lugematu arv müüte.

Algas see taaskord bussis6iduga. Ja seda juba päris hommikul vara, 7.55. Ei olnud ainult pooltunnikest s6itu, seekord viis meid teekond Iraklionisse, mis on alates 1972 aastast olnud Kreeta pealinnaks. No k6va 3h tuli ära küll seda istme nühkimist seal. Aga kuni sinnamaani olid veel lootused suured ja ootused üles kruvitud, sest uhke tunne oli ju ka juba sees, et pärast saad ikkagi teistele öelda, et oled päälinnas ära käinud ja ka maailmaajaloos tähtsat rolli mängivat Knossose paleed päris oma silmaga näinud. Tagant järgi m6eldes ei olnud see küll k6ike seda väärt. Vähemalt minu arust. Linn oli nagu linn ikka, ei saanud ma nüüd küll aru miks see Iraklion näiteks Haniast suurejoonelisem ja parem on. Ummikute järgi v6is küll öelda jaa, et tegemist v6ib olla pealinnaga, aga poed ja tavernad ja kogu muu ka on täpselt sama nagu igal pool. Ja sadamate kohapealt julgen küll kindlalt väita, et Hania oma on Iraklioni omast peajagu üle. Kindlalt kohe!

Me Kadiga juba teel sinna otsisime, et nohh, kus see palee nüüd juba on. Aga kohale j6udes oli imestus suur: " See siis ongi palee jah?" Olgu. M6tlesime, et see on.. Maidea tglt ise ka kuidas me seda ette kujutasime, aga vähemalt sellisena küll mitte. K6ik oli kuidagi nii korrapäratu ja nii palju asju jäi arusaamatuks. Hea, et ise siis 2005 aasta ISIC kaardiga tasuta sisse sain ja piletiraha pärast taga ei pidanud nutma :D
Ja pealegi see pea tunniajane tuur seal sees oli vähemalt minule küll ja rohkemgi veel. Sest ma pole kunagi olnud seda sorti turist, kes tuiab fotokas kaelas mööda muuseume ringi, on mega pöördes ja teeb sadamiljon pilti, mida siis pärast kogu suguv6saga koos vaadata v6i siis kunagi lastelastele näidata, et vaadake kus ma käinud olen ja mida k6ike näinud. Milleks? Ja mind t6esti ei huvita, kellega ja kui paljudega see Kreeta kunagine valitseja Minos magas ja kui paljudele ta lapsed taha tegi. Muidugi on huvitav kuulata. Korraks. Sest see läheb nagunii ühest k6rvast sisse ja teisest välja ja pärast ei mäleta enam midagi, sest neid legende on ju ka nii palju, et neid ei j6uagi meeles pidada ja pealegi paljud neist ka t6ele vastavad? Kui üldse vastavadki? No kes usub sellist asja, et sellelsamusel Kreeta valistejal Minosel öösiti kehast skorpione ja usse kehast välja voolas niiet naine üldse ei maganudki kunagi, sest oli pideva hirmu all?? Mina küll mitte :D Inimesed on lihtalt ise kunagi neid jutte ise välja m6elnud, et oleks tulevastele p6lvedele midagi jutustada. Raudselt.

PS! Ja kohe kindlasti ei saa ka mainimata jätta, et s6ites Iraklionisse, jäi meile poole tee peale selline väike kaluriküla nagu BALI. Nimelt Bali on koht, mis oli meie koduks eelmise aasta septembri l6pust kuni novembri alguseni. Nostalgia missugune. Meil Kadiga on kindel plaan ka sel korral seal kindlasti ära käia, jäi meil ju siiski m6ni s6ber sinna maha, kes kindlasti väärivad taaskohtumist ;) Ja noo Bali Paradise hotelli sildi nägemisest ei taha ma üldse rääkida, sest M6NEL läksid selle peale silmad kohe eriti särama. Ei tea küll miks!? Eee..äkki PRANTSLASEEEEEEED.. on nii Kadi w?? :D:D

Enivei, pärast seda pikka ja väsitavat reisi ei taha me Kadiga päris tükk aega enam mittemingisugusest bussiekskursioonist mittemidagi kuulda, eksju Kadi?! :D

Gramvousa saar ja Balose helesinine laguun.

Gramvousa saar oli keskajal piraatidevaheliste võitluste tallermaa.

Sai ka sellel imelisel saarel käidud ja ka Balose lahe rannik ei jäänud oma kauni helesinise laguuniga nägemata.

Tripp algas hommikul bussis6iduga Haniasse, kust väike laevake, meie m6istes siis praam, meid sinna saarekesele viis. Kuigi tuul oli küll korralik ja lainetust ning sellest tingituna ka laeva k6ikumist esines, olevat giidi s6nul eelmine nädal täpselt samal ajal vihma sadanud ja merel lausa selline torm möllanud, et oksendajad olevat iga nurga peale jätkunud. Jäka. Hea, et endal seekord siis vedas, päike l66mas lagipähe ja taevas ei olnud isegi mitte ühte märkigi lähenevast vihmavalangust. Väikesi rooberteid tuli küll ette (mitte meil Kadiga 6nneks :P), kuid seda ikka juhtub ;)

Saarel oli v6imalus minna uudistama ka saladuslikku Gramvousa kindlust - 137 m kõrgusel üle merepinna paiknev Gramvousa kindlus peidab endas hulgaliselt saladusi ja aardeid. Kes sinna mingil p6hjusel minna ei saanud v6i ei tahtnud v6i ei viitsinud, jäi niisama randa lamasklema ja päikest nautlema. V6ite 3x arvata, mida meie tegime, ohvkoors ronisime me tippu, MITTE :D Mh, Kadi oli seal juba käinud ja ma ei tahtnud üksi minna, aus6na (A)

Edasi ootas meid s6it helesinisesse laguuni. Kuna laev seal randuda ei saanud, viisid meid kohale väikesed paadid. Viisakad nagu me oleme, lasime k6ikidel teistel ees ära minna j6udes ise laguuni viimaste seas. Tegelt me lihtsalt ei viitsinud trügida. No t6esti, laev on alles poolel teel ja m6ni läheb juba alla järjekorda seisma.. Jumal küll, k6ik pääsevad ju paadile, kedagi maha ei jäeta, sai pea ju ilmtingimata esimeste seas olema, dziiz, arumaim6ista. Ma olen alati naernud ka neid inimesi, kes bussis lähevad 3peatust enne oma väljumist juba ukse juurde seisma, et ikka kindel olla, et maha saab, tule taevas appi nohh. Tegelt ka.

Ühes6naga, k6ik olid juba 3x j6udnud pruuniks saada, kui me Kadiga alles laguuni j6udsime. Aga missest, ikka j6udsime grillkanadeks kärssada ja isegi pilte j6udsime teha :D Ja märkimisväärselt ilus oli seal ka, roosavalge liiv, v6i oli see hoopis valgeroosa?? No vahet vist pole, m6lemat pidi oli kaunis 

Tagasi s6ites avastasime, et päikene on meile jälle natukene liiga teinud, ninad punetasid peas ja no maikat ikka ju selga ei päevitaks :D Päris kuri on see päike meil siin. Aga ikka on vaja nohh :D Tüüpiline eestlane, ole sa nii ära p6lenud kui tahes, ikka nägu v6i siis tagumine ots üha uuesti ja uuesti taeva poole. Kui päikest ikka iga päev ei näe ja kehal tunda ei saa, siis oleks lausa patt ju seda ka raisku lasta, onju nii tegelt?! :P

Hotelli j6udes oli vann musthave, sest ei olnud kohta, kus meil EI OLEKS olnud liiva, no seda pudenes ikka igalt poolt. Ja teiseks masthäviks oli 6htusöök, sest isegi pärast päev läbi banaanilaaste nosides tahtis nälg tappa. 6nneks päästis meid näljasurmast pärast pikki dilemmasid ja arutelusid mida v6tta v6i mida jätta restoranis laual nina ees asetsev taldrik, mis oli lookas igasugustest erinevatest salatitest ja kalkuni lihast ja päikese käes kuivatatud tomatitest ja parmesani juustust, rääkimata erinevast puuviljavalikust. Meie olemegi Kreeka köök varsti :D
Aga pärast seda maitses ka uni oi kui hea :P

Hania.

Kreeta on ikka kuradima ilus, maiv6i. Siin ringi sõites võib imetleda tsivilisatsiooni poolt puutumata jäänud loodust – saare keskel asuvaid suursuguseid mägesid, sügavatest lõhedest läbistatud kiltmaid, järske ja kaljuseid randu ja pisikesi liivaseid või kiviklibuseid supelrandu. Paradiiiiiiiiiis!!

Nagu ka juba oma eelmistes postitustes maininud olen, siis pesitseme Kadiga hetkel Kreeta ühes romantiliseimas linnas nimega Hania. Hania on suuruselt teine linn Kreetal, pärast pealinna Iraklioni. Ja mitte asjata ei kutsuta teda väikeseks Veneetsiaks.

Kolmapäeval otsustasimegi, et lähme ja vaatame ka oma silmaga selle kunagise Kreeta pealinna üle. M6eldud, tehtud!

No k6igepealt pididme ju peatuses bussi ootama teadmata aja, sest siin ei eksisteeri selliseid asju nagu BUSSIAJAD. Nad v6ivad ju öelda, et buss käib iga 20minuti tagant, aga pärast 45minutilist ootamist, tuleb siiski konstanteerida fakti, et bussid käivad siin nagu jumal juhatab ja kreetalased ON teada-tuntud hilinejad!
Meie 6nneks väga kaua ootama ei pidanud, sest Liisu k6va mutt vibutas korra käega ja nagu kord ja kohus, buss peatuski. Natukene küll eemal, aga siiski. Sest no bussijuht ei näinud meid esimese ropsuga – Kadil ja Liisul oli ju vaja end nii putka sisse peita, et keegi jumala eest ei näeks kuidas 2 püssi iseendast veel püssimaid pilte teevad :D Ja ega me ei teadnudki kas see üldse on 6ige buss, lihtsalt suvalt lehvitasin, sest ma t666esti ei mallanud enam kauem oodata. Jumal tänatud, et siiski Haniasse viiva bussi otsa sattusime 
Mis ta oli, mingi veerand tunnikest s6itu ja suurlinnas me olimegi. No pandi meid kuskil bussijaamas maha, päris oskasime ju kuskile minna. Liisu: "Hmm, huvitav kuhu poole nüüd see kesklinn siis jääb?" Kadi:" Mul ei ole 6rna aimu ka". Pikalt arutlemata panime igatahes kuskile poole ajama, suht uisapäisa, nagu meil viimasel ajal juba tavaks saanud :D Aga kuidas teistmoodi teada saakski kui ise kuidagimoodi ei katseta? Nii läksimegi kindla peale välja ja l6puks leidsime isegi old town`i üles ja imeilusasse sadamasse j6udsime ka. Aga kokkuv6tteks v6ib ikkagist öelda, et käisime terve päev ringi kui peata kanad ja ega ikka väga kuskile ei j6udnud ja midagi erilist ei näinud :D Ja pealegi, kuni hetkeni, kui avastasime, et ka siin on poed nimega Bershka ja Bull&Bear, j6udsin ma enne mitu korda omaette ahastada, et kas t6esti ei leidu siin mingeid normaalseid poode, kust ka meie, eestlastest moeikoonid :p , endale riideid leiavad, sest no t6esti mina ei saa aru, kas nad tegelt ka kannavad neid imelikke riideid, mida nende enamus poed siin pakuvad?? Tuleb nii välja..

Suurest linna "avastamisest" jalad rakkus ja ise näljast n6rkemas otustasime v6tta suuna tagasi hotelli. Kadi haaras veel viimasel minutil bussijaamast nälja kustutamiseks väikese pita (nii kutsutakse siin kohalikku kiirtoitu – taco moodi saia sisse on kokku klopsitud sealiha tükke, salatit ja kastet) ja tagasiteel me olimegi.

6htul sai veel paar filmi vaadatud enne kui uni meid jalust niitis!
V6ib öelda, et meie siiani 1 tegusamaid päevi siinmaal ;)

Been there done that!

Ega ma ise ka väga ei usu, aga siin ma olen. Kreetal. Ja mis k6ige parem – JÄLLE! Istun oma hotelli toas ja kirjutan blogi. Jah saite 6igesti aru, istun justnimelt TOAS, sest välja minna EI kannata, 38kraadine palavus tapab ja kui sa endiselt tunned eelmise päeva päikesev6tmist oma kehal, siis vast saate aru, miks ma bassu ääres ei lebota v6i meres ei hulla ;) Eks ka minu muidu suht t6mmu ja tavaliselt mittepunaseksminev nahk vajab harjumist! Kui kodus veel küsisin Kadi käest, kas v6tan after sun kreemi kaasa ja tema "EI!" vastuse peale ka vastavalt tegutsesin, siis nüüd on see mahajäänud asjadest peale piibu teisel kohal, mida kahetsen, et kaasa ei v6tnud :P

Ühes6naga,

Meie tripp sai alguse juba hetkest, kui kohvrid Tannu ülipüssi mazda 6 pagassi sai topitud ja linna peale kohvi otsima s6idetud. Sest kui voucheri peal oli kirjas, et lennuk t6useb 6hku 3.45 am, siis on ju siililegi selge, et ees on ootamas peaaegu, et magamata öö ja macki kohvi on must have. Peab t6dema, et see macki must-have-kohvi ei olnud justtäpselt selline, kui sisimas lootsime, aga tol hetkel käras natukenegi kofeiinimaiku küll ja rohkemgi veel. Meeled erksad, lendasime kummide vilinal lennujaama, sest kell näitas juba 1.45. Kui lennuk läheb 3.45 ja tšekk innis peab olema paar tundi enne, siis oma peas kiired kalkulatsioonid tehes saan ma lennujaamas oleku ajaks 1.45. Mhm, just nii on. Arvutasin veel telefoniga ka üle, k6ik 6ige :P
Lennujaama j6udes oli kohvritega Kreetale suvitama s6itjaid juba täitsa arvestatav hulk ja tšekk inni järjekordki ulatus silmnähtavalt üpris kaugele. Kui tagasi m6elda Egiptuse ajale - minu pagasi kadumisele, selle läbiotsimisele ja l6puks täiesti m6ttetuks osutuvale ülekuulamisele, siis seekord läks k6ik pagasiga seonduv ja pardale saamise eelne kontroll täitsa libedalt. Väravad ei hakanud isegi piibutama minu läbi minekul. Tavaliselt on mul ikka ID kaart v6i miskit taskusse ununenud. Aga sellel tädikesel seal jätkus siiski südikust mind ka seekord läbi katsuda ja Kadi pääses ilma :@ :D Selle vastu mul nagu polnudki miskit, et ta minuga seal m6ne minuti tegutses, aga see ajas vihale, et Kadi nii lihtsalt pääses :D Väike 6eluseuss käib asjaga kaasas nohh :D Ja no et miks jälle mina nohh :D Järgmine kord kui selline olukord taas tekib, siis lähen juba ise ja ütlen: "Tere, minu nimi on Liis Udris, mul pole küll midagi deklareerida ja rahakotis on ka ainult 2 Eesti krooni, aga otsige mind ikka läbi, am used to it already :D

Pardale pääsemist oodates avastasime, et Kadil on sitaks Eesti raha ju alles, no kui sitaks seda oli, minu mletamist mööda oli seda umbestäpselt 135.- Kadi tahtis k6ik laiaks lüüa, ütles, et mis nende Eesti kroonidega Kreetal ikka teha, mille peale t6in ma ta shoppamise hullusest maa peale tagasi ja tuletasin meelde: " Hey dude, we r coming back some day!" :D L6puks läks loosi 30kroonine Eviani vesi ja ülejäänud jäi rahakotti tagasitulekut ootama ;)

Samal ajal kui me Kadiga lennukis hullasime ja iseendast pilte tegime, avastasime, et kogu ülejäänud lennuk magas. Uups. Aga seda rohkem see meis elevust tekitas :D Kui funnida, siis juba täiega. Ühel hetkel läbi lennuki akna vaadates avastasime, et lund sajab, tegelikult olid need aga k6igest pilvede ja mitmekümne miinuskraadisest külmast aknale tekkinud jääkristallide kooslus :P
Kui välja arvata kohutav valu minu k6rvades ja peas ja l6ualuus, mis painas mind kogu maandumise aja, läks lend vaffalt. Kui lennukirattad maad puudutasid ja m6te sellest, mis k6ik meid veel ees ootab, hakkas veel vaffam. Hania lennujaamast välja astudes tundsin, et Eesti kliimas musthave must nahktagi on siin ikka küllast ja lendas see kus kurat. 6ige buss leitud, algas tee meie hotelli, Apladas Beach `i poole. Kohale j6udes EI pidanud me pettuma, hotelli välimus ja sisemus olid täpselt nii ilusad ja lummavad nagu kodulehelt v6is näha ja välja lugeda. Nagu t6siseltt6siselt v6ib selle kokku v6tta Kadi lemmiklausega: "ÜLIPÜSS!"
Pikast reisist kurnatud ja väsinud, ei saanud me ju ometigi niisama magama minna, vaid ikka bikiinid selga ja basseini äärde. M6tlesime, et no kui seal uni peale tuleb, siis v6ib ju korra magada kahh, aga siis on ikkagi 2in1 :D

Aga enne bassu äärde minemist tagus nälg jalaga tagumikku, mis ajas meid super marketitesse minema. Sest no lennukis saadud nö hommikusöögist oli juba ikka päääris tunde möödas ja keha vajas oma. Pärast tunni ajast kollamist ühest marketist teise, ise juba minestamise äärel olles olime me peaaegu n6us ka kallist Kreeka salatit v6i rasvast sealiha pitat ka sööma. L6puks maandusime ikka backery`s ja lehttaigna pirukad läksid loosi. Mäletasin, et Kreetal on toit kallis, aga t6desime, et ikka hirmhirm kallis on, siit midagi ostad, siis tunned pärast tükk aega raha maitset suus.

Hoolimata paaritunnisest magamisest päeval, oli väsimus endiselt kontides ja magamata öö andis tunda. Aga ometigi ei saanud me ju maha magada v6imalust minna juba esimesel 6htul linna peale uudistama ja täpselt seda me ka tegime. Kui palju me nüüd väga ringi vaatasime, zombied nagu me olime, aga vähemalt saame öelda, et linn avastatud. Peaaegu. No vähemalt see hotellist kilomeetri kaugusel olev Platania keskus. M6tlesime küll, et oleme nüüd ju suuremas linnas ja ehk on ka poed suurejoonelisemad, aga ei, suht sama mis väikses kalurikülas Balis oli. Ikka need samad Super Marketid, nö k6ige poed, kust leiad t6epoolest k6ike, alustades ripsmetuššidest l6petades viigimarjadega. Mulle ei meeldi selline segapudru. Toidupood on ikka toidupood ja riidepood jäägu riidepoeks. Siinses melus on natukene isegi valus ringi tuiata, on oht, et v6tab pea valutama.
Aga lähipäevil on meil plaan minna avastama siit umbes 12km kaugusel asuvat Hania linna, ehk on seal miskit uut ja huvitavat

Aa ja netist veel nii palju, et hotellis on meil see täiesti olemas, aga nagu tegelt arvatagi v6is, tasuline :S Tunni aja eest 4.5 euri maksta hakkaks l6puks päris rängalt rahakotile. Aga hotelli manager on see-eest rohkem kui handsome, ehk saab kuidagi kokkuleppele :P Mul ju nende manageridega siiamaani täitsahästi läinud ;)

Ja no restorani toidumenüüst ei taha ma üldse rääkida, vastupidiselt Egiptuse sööklale, kuhu minnes poole pealt tagasi keerasid, siin lausa ootad söögiaega, sest no valik on ikka ülem6istuse, v6ta mida tahad. Yummmii :D

Nii palju siis esmamuljest ja esimestest päevadest.

Wake me up, when september ends..Sest täpselt siis tulen tagasi.

;)

M6ned tegemata teod ja ütlemata s6nad!

No kripeldab nohh, täiega kripeldab. Ja hullult kahju on ka ju. Ma ei saa öelda, et tulin seekord Eestist ära südamerahuga, sest m6ned kallid inimesed jäid ikka nägemata! Nii palju kui ma ka püüdsin ja pingutasin. Nad teadsid, et ma Eestis olen ja teadsid ka millal jälle lahkun. Ma tean, et kiire on, k6igil on kiire ja töö ja oma tegemised, aga tunnikese näpistaks kuskilt ju ikka!? Ju siis ei olnud nii tähtis.. Aga mind siiamaani veits piinab see. Ja ilmselt jääbki. Ma juba peaagu vihkan seda ütlust: "Helistame!" , sest ma tean, et enamustel kordadel seda ei juhtu. Vb on minu viga ka see,et ma ise loodan liiga palju ja jään ootama, selle asemel, et ise tegutseda – okei, kui ei helista, siis ei helista, helistan ise. Aga ma tahan ju tunda seda tunnet, et minust hoolitakse.. Mida sa siis ütled, et igatsed mind ja tahad hirmsasti näha kui sa tegelt ei m6tle seda?? Mai m6ista :S

Ma saan aru, et olen ka ise vähe süüdi, sest olen viimasel ajal pidevalt lennus ja seet6ttu ka oma s6pradest ja lähedastest eemal, aga see ei tohiks ju midagi muuta inimsuhetes? S6ber jääb ju ikka s6braks ja kallis kalliks, üksk6ik kui kaua v6i siis kui kaugel ta vahepeal olnud on!

Ah mida ma ikka halan, enam ei saa ju nagunii midagi teha, mina olen siin ja nemad seal. Aga ma tulen millalgi jälle tagasi ja ehk on siis asjad natukene paremini :)

MERI!

Kui meie vait jääme, raadio kinni keerame ja enam ajalehte ei krabista, n6udega ei kolista - meri!
Sulgeme uksed, läheme magama, uinumegi - läbi seinte otsekui veidi kaugemal, aga siiski - meri!
Magame, ärkame töötame, sekeldame, ei pane tähelegi, aga tema ikka, ikka ikka, asja eest, teist taga.

Veel m6ned loetud tunnid ja olengi jälle päikese käes ja täitsakohe mere ääres. Vahemere ääres. Kui veel täpsem olla siis Egeuse meri on see, mis mind järgmised 4 kuud iga päev kandma hakkab :)

Going back to Crete!

...ja ma ei jäänudki siia uskuma ja ootama ja lootma...
Isegi väike hällilaps v6ib oma natukene odavamat lutti, mis vanemad talle viimaste säästude eest on j6udnud soetada, närides tunda majanduskriisi maitset oma suus. Ka mina olen need Eestis veedetud 3 nädalat selle sees olnud. Ikka päääris nutune on kogu see värk siin jah. V6iks isegi öelda, et täitsa hapu kohe. Tööd leida on praktiliselt v6imatu, sajadtuhanded igapäevased CV-Onlines passijad ja päris paljud minu töötud s6brad-tuttavad on ehe näide töökohtade kitsikusest. Hea kui hing veel sees püsib, siis oled 6nnega koos. No ega nüüd asi tegelikult nii hull ka pole, alati saab ju hullemaks minna. Kui katus pea kohal ja tsipake toidupoolist laual, saab m6ne aja hakkama küll. Aga no mis elu see on? Kas sellist Eestit me tahtsimegi??
Ja nii olen ma isegi kogu Eestis oldud aja lihtsalt OLNUD. Ja muidugi olen ma näinud ära ja kokku saanud ja vähegi juttu vestnud PEAAEGU k6ikide oma kallite tuttavate-lähedaste-s6pradega. Ja ma olen väga 6nnelik selle üle.. Aga miskit on nagu ikkagi puudu. Ilmselt ei ole ma veel ENDISELT oma kohta siin maailmas leidnud, miks ma muidu jälle minema kibelen!? Ma tunnen, et ma veel tahan, las ma siis tahan, ärge pliiiiiiiiiis olge palun mu peale pahased! :S Ma tean, pole see kerge ei teie ega minu jaoks, aga kui siiani oleme hakkama saanud, saame ka edaspidi, eksju :)
Minu k6ige suuremast hirmust, et tagasitulles ei ole mul enam kedagi, k6ik mu s6brad on mu totaalselt ära unustanud ja sootuks hüljanud ja ei helista mulle ja ma olengi ja jäängi elu l6puni täiesti üksinda, on saanud minu k6ige väiksem hirm, sest nagu kogemused näitavad, EI OLE see karvav6rdki nii. Tagasi tulles oli k6ik sama, ainult, et aeg oli veitsa edasi läinud. Onju s6berid? :)
Samas nii ongi hea panna inimesed ka vähe proovile, kui ta on su t6eline s6ber ja hoolib sinust, tuleb ta sulle kasv6i maailma l6ppu järgi!!! Mitte et ma siin nüüd mingeid eksperimente v6i välja kuokimisi teeks, aga nii on. Nii on nagu elu käib :)

Ühes6aga asja juurde:

Sain uue pakkumise. Minna tagasi väljamaale. Tagasi Kreetale, kust sai alguse minu animaatori-elu eelmise aasta septembris. Tegema sama tööd, aga natukese teise kontseptsiooniga. Seekord on ainult lastetuba. Jäävad ära igasugused vesiaeroobikad ja pallimängud ja nightshowd täiskasvanutele, aga kes ütles, et me ei v6i teha seda k6ike lastega? Ja justtäpselt seda me tegema hakkamegi.
Aga otseloomulikult ei jätnud ma juhust kasutamata ja haarasin härjal sarvist - v6tsin pakkumise 2e käe ja 3e varbaga avasüli vastu. Ja juba sel pühapäeval, so 24.mai, ongi lend. 6igemini ööl vastu pühapäeva, 3.45. Täpselt nagu esimene kord kui läksime. Tegelikult ma natukene ei taha ka seda korda ausaltöeldes üldsegi mäletada, sest ärasaatmispidu läks vähe pikale.. :D Njah, las ta jääb :P Ja EI MINGIT ÄRASAATMISPIDU EGA VEINI SEEKORD, kuulsid Tanel, jah? :D

Kas ma pean nüüd mingi l6pps6na ka veel ütlema w? Pean w??
Mh, ma tulen ju tagasi jälle, ja seda juba 4 kuu pärast, täpsemalt ei tea millal, aga hetkeseisuga septembri l6pus millalgi ;) Palun siis lillede ja tordiga lennujaamas vastas olla :P

Ja praeguste andmete p6hjal peaks meil seal uhkes hotellis olemas olema ka wifi ja kui hästi läheb, siis ka kaabliga nett tubades, niiet ehk seekord saan teid tihedamini oma tegemistega kursis hoida. V6i siis mitte? :D No kui ma viitsin, olete n6us eks? Palun olete :)

Link ka meie hotellist, kus elama hakkame:
http://www.apladasbeach.gr/english.html

SHOW MUS GO OOOOOOON...

Ciaooo bambino.
Päikene ja rand ja liiiiiiiiiv.. :)

That`s the way it is..

You dont succeed in life while waiting and wishing - you have to attack and get your ass kicked in a million different ways in order to succeed!

EESTI!!!

Kodus kodumaal. L6puks. Aga kas ka alatiseks? Seda näitab aega!
Tegelt on ju täitsapaljuhea tagasi olla, seda enam, et päike ilmutab end juba päris vaffalt ja ilmadki seet6ttu täitsa soojad. Ei peagi talve puhvaikasid kapinurgast välja kuokima. Küll on tore :)

Aga enne kui end täitsa avalikult ilmutan, vajan natuke aega aklimatiseerumiseks, ega see kohanemine nii kerge nüüd ka pole, aga annab korraldada :)


Piupiupauvauvauu :D