23.03 Pühapäev

Saksas oli täna see ÕIGE tibudepäev. Kui meie Eestis värvime mune, et neid siis hiljem omavahel koksida, näitamaks kellel on tugevaim muna, siis nemad Saksas peidavad mune – peidetakse kuskile aeda ja lapsed peavad üles leidma. Jah, okei, tglt on see lastele enam-jaolt, et neil lõbus ja äge oleks ning et ka nemad pühadest rõõmu tunneksid. Jumala äge. Misssiis, et me juba 21-22 aastat vanad oleme, IKKA oli äge ajas tagasi minna ja end jälle lapsena tunda:P Folke oli hommikul vara juba ärganud ja terve aia väikeste ja suurte shokolaadimunadega ära märgistanud. No külll oli lõbus neid sammalde alt ja pealt ja vihmaveetoru seest ja linnupesa katuselt neid leida. Kuna kogu see tegevus meile Heiliga niiipalju rõõmu ja nalja ja lõbu pakkus, tõdesime, et eks see lapsepisik meie sees ikka veeeel õngitseb:P:P
Veel ootas meid ees üks sünnipäev. Mõnus jätk lapsepõlvetamisele..sünnipäev..“mmm..kartulisalat ja viinerid ja morss ja..“- mõtlesime meie. Aga ei. Tegelikult ei olnud see üldse lapse sünnipäev:D Folke tädil oli lihtsalt pisike reborningu tähistamine. No kui pisike ta oli, aga mingi 25 inimest oli ikka:P Väike brunch nagu nad seda nimetasid! Kõhud head-paremat täis, tulime tulema, sest no teate ju küll neid vanainimeste sünnipäevi..ja kui pole veel kaua aega näinud ka, ohhhsajumaaal kui palju on siis rääkida ja jutustada, kõik maailmaasjad räägitakse ära:D
Õhtul oli meil Games Night – Folkel tuli paar sõbrannat külla ja ära sai mängitud kõik mängud mis Folkel riiulil juba kaua aega puutumatuna on kükitanud;)







Ja kui kätte oli jõudnud esmaspäev, olimegi pärast pikka rongisõitu tagasi Viborgis:)










22.03 Laupäev


Oli meil suuuuur MAGUSASHOPINGUPÄEV ja suur külastuspäev! Kuna Saksamaal oli ju kõiksugu šokolaadid ja küpsised ja kummikommid palllllllju odavamad kui Taanis, siis otseloomulikult oli meil vaja neid varuda ikka kuhjaga, niiet ikka tundsid, et olid midsgi ostnud, ja rahakott tundis ka:D:D Pärast tänasime jumalat, et autoga tulime, vastasel juhul oleks pidanud rattaga 25 otsa VÄHEMALT tegema, et kogu kola koju tassida:D Ma polegi vist korraga niii palju magusat kokku ostnud! Pole siis ime, et kilod muudkui aga kogunevad ja kogunevad :S :S :S
Korra hüppasime läbi ka Folke vanavanemate juurest, kiikasime aeda mesitaru vaatama ja üleüldse imestasime ikka KUIIII ilusad ja hoolitsetud aiad kõigil on selles naabruses. Lausa lust oli vaadata, silm puhkas. Ja nagu vanainimestele ikka kombeks, muudkui jutustasid ja jutustasid, no ei saanud koheüldsee tulema sealt:D Kui lõpuks pääsesime, tahtis Folke näidata meile üht perekonda, kes kirikus elab – hässsti toredad ja lahked inimesed..ja kui suuuuuuuur elamine, 11 tuba, pooli neist nad ei kasutagi üldse. Pärast tassikest teed ja lobisemist, käisime korra ära ka Folke ühe lapsepõlve sõbranna juures.
Õhtusöögiks küpsetasime endile piraka plaaditäie pizzat, et ikka tunnneks, et oled pizzat söönud:D
Täna otsustasime Girls Night Out`i teha – nii me siis seadsime pärast pizzaorgiat oma kinganinad Bredstedti kuulsa kokteilibaari poole. Nagu veel Eestist küllalt ei ole, oli mul vaja ju baarmenilt uhke näoga mojitot tellida..AGA, kurbusega pidi ta mulle teatama, et neil EI OLE piparmündilehti. No ei old hullu, ei olnudki mul vaja jälle seda rummi sisse lürpida. Otsustasin seekord hoopis vodka kasuks, vodka igast puuviljade ja mahla ja värgiga – red devil oli selle kuulsa koksi nimi. Päris hea valik, vaheta või marki tead:P:P
Rahutud nagu me olime, sai kokteilibaarist küllalt, tahtsime tol õhtul veeeeel midagi uut ja huvitavat kogeda ning kõik üheskoos võtsimegi vastu otsuse minna kirikusse. Jah, kirikusse! Mhm, 23.00 õhtul algas tseremoonia, seda siis munapühade pärast. Uksel jagati kõigile kätte küünlad ja laulikud. Küünlad pärastpoole süütamiseks, kuna kirik oli seestpoolt täiiiestiiii kottpime. Kui hommikuti oleme juba harjunud morning assemblys taanikeelseid laule lõõritama, siis kirikus saksakeelseid gospel laule ümiseda oli üsna veider:D
Kogu see värk kestis võrreldes tavatseremooniaga kõigest tunnikese, samas sedagi aega oli päris raske kannatada, lõpus muutusime juba õsna kärsituteks:D Ikkagi uneaeg oli juba peal ju, silm vajus vägisi kinni. Kui see kõik lõppes, oli kuidagi nii hea tunne sees pärast, olin jälle saanud juurde midagi uut, vaevalt ma enam kunagi Saksamaal kirikusse satun ja seda enam veel munapühade ajal. Ägedus:)

21.03 Reede

Ärkasime varakult, et tšekata üle ilm – tähtsaim tegur tol hetkel ja päeval üldse. Nimelt oli meil plaan minna Hamburgisse, aga päris vihma kätte jääda ei tahtnud ju. Seega tuli ilmataati natuke moosida ja kusjuures esmapilgul oli täitsa paljulubav, ei jäänudki muud üle, kui lunchpackitid kaasa ja sammud rongijaama poole!
Paar tundi rongisõitu ja kohal me olime. Hamburgis. Suuruselt teises linnas Saksamaal. Sai praamiga sõidetud, linna ühelt poolt ja teiselt poolt vaadatud. Lõpuks jõudsime välja ka kurikuulsale shopinguterritooriumile, kuna aga olid pühad ja kõik poed suletud, jäi ÕNNEKS naiste shopingutuur järgmist korda ootama:)
Lõpuks kui me jalad juba väsimusemärke andsid, näitas taevaski, et aitab hea olemisest ja tõmbas lausa tumesiniseks, mis oli tõsine märk algavaks vihmasajuks. Ja oligi nii, nii kui rongi oma tagumikud maha saime, hakkasid esimesed piisad vastu rongi akent taguma kopps ja kopps. Olime õnnelikud, et see meie tuuri ajal juba ei alanud:)
Südaööks aga olime tagasi juba oma „Easter Holiday Houses“

20.03 Neljapäev


Pärast kosutavat hommikusööki tuligi juba tegutsema hakata, sest ega päeva ei saanud ju raisku lasta. Alustasime siin väikses linnakeses väikse shopinguga ning edasi sõitsime Husum`isse, u 20km kaugusel Bredstedtist. Folke ema saatsime kinno, ise läksime linna peale laiama – no ikka igasse poodi oli vaja ju sisse astuda, tüüpilised naised nohh, ainult shoppaks:D Aga National Park`is käisime ära, midagi kultuurset ka ikka:P

19.03.2008 HOLIDAY

Kolmapäev!

Päris hea, 3 päeva pärast Norrat saime koolis käia ja juba oligi käes munapühade vaheaeg – Easter Holiday. Siin peetakse neid päris pikalt, meile vähemalt küll anti nädal puhkust, greit:)
Kuna Eeestisse sõit liiga kalliks osutus, otsustasime siiski kuskile trippima minna, kooli ikka ei tahtnud jääda ju! Nii siis saigi ette võetud väike seiklus Saksamaale..
Nii kui koolis tunnid lõppesid, startisime Christiani sõbraga Arhusesse, et sealt edasi rongiga Tingliv`sse sõita. Tingliv on rongijaam, kus Folke ema meid juba ees ootamas oli, et võtta ette tunnine autosõit, jõudmaks Folke kodulinna Bredstedt!
Olime niiiiikaua seda hetke oodanud, ikkagi meie esimene kord Saksamaal olla ju:) Ilusasse ja hubasesse majja jõudes oli kell juba nii kaugel, et tass uinutavat teed ja sliipi ära, sest kui lõpuks tegelt ka voodisse jõudsime, näitasid kellaseierid juba 23.30. Meie, kes me iga päev kell 7 luugid lahti peame ajama, oli see ilmselgelt liiast!!

Reede

Aga ega sellepärast, et pidu poole ööni läks, hommikul kauem magada ei saanud, kussa sellega. Ikka plaks 7.30 üles, et juba varakult säätima hakata! Kõik kodinad tuli ju kokku korjata, iga viimnegi pisiasi, sest aeg oli kohaga hüvasti jätta! Ja ka kõikide mäetippudega, sest ees ootas meid ainult pikkk pikkkk laskumine alla, pidime tagasi jõudma maja juurde, kus esimesed ööd veetsime. Allaminek oli tegelikult raskem ja keerulisem, kui arvatagi oskasime, sest rada oli jääs ja kukkuda kohe üldse ei tahtnud. Kristiine muidugi valis kergeima tee – persikil alla ja kõik, vihises must mööda nagu tuulispask:D No küll ma lasin sahka nii mis hirmus, aga ei kukkunud vähemalt..sest suure hoo pealt pauk saada pole just kõige parem..tee peal neid õnnetult kukkunuid ikka jagus, kes suusad alt ära pidid võtma ja longates tee lõpuni käima:S
Alla jõudes oli buss meid juba ilusti ootamas, suusad alla ära ja ise ruttu bussi, märjad riided seljast ja tagasitee võis alata. Pool tunnikest vist saime sõita, kui peatusime, et teha väike Hajfjell. Me Kristiinega laenutasime lumelauad ja nii see pool päeva mäel sai veedetud:P Ma armastan üha enam seda asja, snowboardi nohh:)
Tagasitee oli pikk ja piinarikas, aga asi oli seda väärt..Ja niii imelik oli ommikul bussis ärgata – LUND ei olnudki enam..Ja juba oli Norra igatsus, tahtsime tagasi:D Aga samas - nii hea oli ka jälle tagasi koolis olla ja teisi näha:):) Ja milline nauding oli dushi all olla, minepekki, nädal aega ei teadnud me ju ei shampoonist, dushigeelist ega veest mitttte midagi, Kristiine tundis pärast nelja peapesukorda, et lõkkehais on ikka juustes ja pesi viiendat korda ka:D:D Ja nagu algul lubatud, olingi lõpuni mütsiga ju, isegi dushi alla läksin nii, et ainult rätik ümber ja müts oli ikka peas:D:D Päris julgesin ära võtta, igast elukad oleks sealt alt välja hüpanud ju:D:D
Aga lõpp hea, kõik hea, kasitud me lõpuks olime ja tagasi tsivilisatsioonis:)!!!

Neljapäev

..aga kuum tee andis eluvaimu sisse ja elu oli jälle ilus:)

Täna ootas meid ees viimane teekond tippu, seekord sai siis ära käidud Hevertjörnfelletil (1058m).
Tagasi koobaste ja iglude juures anti meile käsk kõik ehitised lõhkuda..No küll oli nalja nabani, hüpati ja karati iglude peal nagu väiksed lapsed. Kurb küll oli natuke, sest kui tagasi mõelda, siis oli ikka kuradima raske neid ehitada, terrrve päev ähid ja puhid ning siis mingi 3 sekundit ja pole enam midagi, täiesti tühi maa! Aga koopad pidi juba sellepärast tagasi lume sisse kaevama, et edasisi õnnetusi ära hoida..jumal teab, olgu see siis mõni inimene või loom või kesiganes, kes puhtjuhuslikult kõnnib ja sisse võib kukkuda.
Plats puhas, võis lahkuda. Jõudsime tagasi oma 3.nda öö peatuspaika. Väike slaalomi ja suusahüppe võistlus ning pidu võiski alata, jeeee:D
Olime terve nädala seda oodanud:):)
Klaasike veini või pudel õlut ja hea tuju oli garanteeritud ;) Laulsime ja trallisime poole ööni:P








Kolmapäev

Täna vallutasime Norras oldud aja jooksul kõrgeima tipu Ramshopiken ( 1174m). Seeee juba oli midagi. Algul tatsasime suuskadel, aga kui mägi sellise kõrguse võttis, et suusatada enam võimalik ei olnud, tuli edasi tallataksot kasutada. Jõudsin tippu teisena, tüdrukutest lausa esimesena, jeeeeei:) Üleval puhus aga nii kole tugev tuul, et pidi 1teisest kinni hoidma, vastasel juhul oleks minema lennand nagu pasakott:D
Allatuleku tegime küll endi jaoks ülilõbusaks – kõhuli ikka alla ei laseks ju:D Aga seda me tegime..kiirus oli vahepeal nii suur, et lausa hirm hakkas:D:D Hea, et pea ees puusse ei pannud!
Õnnelikult all, oli vaja 1 iglu juurde ehitada, kuna 1 iglu mahutas magama kõigest 3 inimest, aga tol ööl selles magada tahtjaid oli kõvasti rohkem. Mis siis ikka, 1 iglu juurde ja korras. Missiiiis, et ma eelmisel ööl peaaegu külmakahjustused sain ja nina külma pärast otsast kukkus, läksin sellegipoolest iglusse magama. Teatavasti on koopas +0 ja iglus miinuskraadid, ikkagi ei heidutanud see mind. Kõik ütlesid kamoon, 1 ja sama lume sees magamine kõik, aga EI, koobas on koobas ja iglu on iglu. Kuna koobas oli proovitud, tuli ka iglu ära proovida..Ja kuna ma ise olin ju iglu ehitamisse ka oma panuse andnud, siis seda enam kiskus mind sinna magama minna. Oiiiiiijuuuuuuuuudas:D Kui ma ütlesin eespool, et ma külmetasin lumekoopas, siis maidea kuidas ma pean seda nimetama pärast iglus öö veetmist…Sest nagu tegelt ka..mu hambad plagisesid ja ma ei tundnud hommikuks enam oma varbaid:D Aga ikkagi olin õnnelik, sest ma usun et paljud ei ole saanud tunda sellist kogemust, aga mina olen nüüd. Sest teadagi, - ja - annavad kokku +, niiet need 2 ööd võib kordaminnuks pidada:P Aga ma usun, et peale lumes magamist saan ma öelda, et ma pole enne külma tundnud, sest seal ma nagu TÕSISELT külmetasin!! Hea, et ööseks kõik üleliigsed sokid ja püksid ja jope ja kõikmuu magamiskoti sisse võtsin, sest vastasel juhul oleks need samamoodi külmunud nagu olid mu saapakeeled ja –paelad näiteks. Ma arvan, et see juba näitas, et seal kuulsas LUMEIGLUS, kus kõik niiväga magada tahtsid, just kõige soojem EI olnud:D

Teisipäev

Ärkasime üles akna klirina peale, täpselt selline tunne, et õues möllab tõsine torm..ja just seda see oligi, meeeeletu tuul ja lumetuisk..naiss. Siiamaani päevad läbi sillerdav päike oligi juba liiga hea, et tõsi olla:S Aga midagi teha ei olnud, edasi tuli ju liikuda. Puder kõhus, kotid selga, hopps suuskadele ning valmis trippima oma järgmisse sihtpunkti. Distants oli küll lühike, aga see-eest lumetormine ja küllllm. Jõudes väiksesse shelterisse, kinnitasime vähe kõhtu ja otsustasime suusad tänaseks nurka visata ning alustada lumekoobaste ja –iglude ehitamisega, et ööseks vähegi peavarju saada! Koobaste kraapimine võttis selja täitsatäitsa märjaks, iglu ehitamine oli rohkem selline tehniline – lumetükkide lõikamine ja kokkusobitamine. Kui lume loopimisest villand sai, läksin vahetasin kellegi välja ja sain keha maha jahutada iglu kokku klopsides. Vaffa, et mul nüüd mõlemas käsi valge:P:P Minuga suusamatkale minnes lageda taeva alla vast ei jää:)
Esimese „lumeöö“ otsustasin veeta koopas..no minepekki, mul pole vist kunagi niiii külm olnud – AINULT skiunderweariga magamiskoti sisse minna oli vist natuke ülepakutud. Nii ma siis pakkisin end keset ööd sisse nagu kubujuss, kõikvõimalike riietega mis mul veel võtta oli, IKKKKA oli külm..No magage ise perse vastu lund:D Jääb nagu saunalaval naks ja naks kinni:D Üldiselt tavaliselt mulle öö meeldib, et nohh saab magada ja värki, end välja puhata exole, aga kuna siis oli asi magamisest kaugel, siis vaatasin nagu lollakas iga tunni aja tagant kella ja ootasin hommikut nagu issanda õnnistust. Ja kui ta siis tuli, no täpppselt selline õnnis tunne oli nagu jõulude aeg, kui jõuluvana pika pika ootamse peale siis lõpuks saabub:D Ma ei osanud kuhu joosta või mida teha..aga sealt koopast ma igatahes välja jooksin:D Aga ikkagi oli äge, üliägeeeee:):)